kali,kadakamarjajook,tee,meejook,kasemahl,jahukö rdiga segatud hapupiim,õlu,mahl,piimakohv,leivakali. 21. Mina valisin vastlapäeva.. Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. Seajala kontidest valmistati vurre, rõõmuks nii lastele kui täiskasvanutele
„jätku”, et leiba ikka jätkuks. Kõigi leivaga seotud kommete vastu eksimine oli rahva arusaamade järgi seotud halbade tagajärgedega. Leival oli oluline osa ka rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel. Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada (Kalvik). Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval mitmesuguseid kakukesi ja tehti tuhapätsi ehk tuha all küpsetatud odrajahust leiba, mille sisse pandi vahel ka liha. Jakobipäev on laiemalt tuntud kui lõikusaja alguse tähis. Seetõttu
pere laguneb. · Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see tõi riiu majja. · Kes lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Leival oli oluline osa ka rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel. Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada. Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval mitmesuguseid kakukesi ja tehti tuhapätsi ehk tuha all küpsetatud odrajahust leiba, mille sisse pandi vahel ka liha. Jakobipäev on laiemalt tuntud kui lõikusaja alguse tähis. Seetõttu küpsetati jakobipäeval uudseleiba või vähemalt odrakaraskit. Kui talus
Maal küpsetas iga pere oma leiva ise. Üleminek ainult tööstuses küpsetatud leivale toimus 1940. a pärast Eesti okupeerimist. Nõukogude korra ajal võeti ka leivatööstuses suund suurettevõtete loomisele. 1980. aastatel oli Eestis 18 leivatehast. 28. Leib rahvakalendri tähtpäevadel 1. aprill (karjalaskepäev) Tähistab karjatamisperioodi algust. Aja jooksul on karjalaskepäeva funktsiooni üle võtnud jüripäev. Et karjaõnn püsiks, söödeti karja väljalaskmisel loomadele alleshoitud jõululeib või vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud leib. Igale loomale anti tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigiksid hästi. 23. aprill (jüripäev) Uuemal ajal lasti kari välja tavaliselt jüripäeval. Nii tähtsal päeval küpsetasid perenaised karjalapsele tema meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku. Kaku keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. 25. juuli (jaagupipäev) Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust
(unustamiskõveral vastab sellele kõvera laugem osa). Lk. 263 Meeldetuletamist halvendavad varem (proaktiivne inteferents) ja hiljem (retroaktiivne) omandatu. [EE] Kunagi õpitud, aga unustatud informatsioon ei tarvitse olla mälus lõplikult kaotsi läinud või moondunud, vaid selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad nii varem saabunud kui ka hiljem kohale jõudnud teised kirjad lihtsalt oma olemasoluga. Interferentsi uuritakse kontrollrühma ja katserühma poolt õpitu meeldejätmise võrdlemise teel, misjuures katserühm ülesandeks on meelde jätta rohkem informatsiooni. Retroaktiivne interferatsioon uus õpitu takistab varemõpitu meeldejärmist:
TA tahtis Zarast alhti saada ja mõtles juba teda tappa( tahtis sulgeda konku õhuavad). 1950Lääne-Eesti Hans oli muutunud kinniseks. Aliide arvas et Hans peaks siit lahkuma ning lubas talle hankida passi. Ta väitis et Tallinnas otsitakse töömehi ja nad pandakse elama ühiselamutesse. Hans oleks vaba mees ja saaks teha mida tahaks. Aliide arvas et Hansu nägemused võivad tähendada et Ingel on surnud. Õhtul pani ta Ingli pulmavaiba alleshoitud tüki korstnasse. 1992 Lääne-Eesti Aliide mõtles jälle Zarast. Kas Ingel või Linda olid Aliidest talle rääkinud ja kust oli pärit see foto. TA juba kahtlustas et Zara on plaaninud Aliidelt mets ära võtta või mõni muu pettus sooritada. Ta otsustab siiski Zara konkust välja lasta. 1951 Lääne-Eesti Kinopoisid olid jälli külas. Aliide tahtis ka seansile minna. Aliide eesmärk oli varastada kellegi pass
nimel koguni Surma endaga. Pärast abiellumist Deianeiraga olid H ja D ületanud jõe, kus kentaur Nessos ülevedajaks oli. kentaur solvas D-d, H tappis ta. Kentaur palus D-l võtta mõni tilk oma verd ning kasutada seda H võlumiseks, kui tollele peaks mõni teine naine meeldima. H vallutas Eurytose linna, saatis vangid, sh printsess Iole, koju. Käskjalg väitis, et H olla printsessi armunud. D võidis H särgi alleshoitud kentauri verega ning saatis mehele. Kui H rüü selga tõmbas, läks ta ihu elusalt põlema vms. Aga ta ei saanud surra. D tappis end, kui kuulis, mis oli juhtunud. H 15 käskis ehitada tuleriida ning läks sedasi ise Surma juurde. Ta võeti taevasse ning talle anti Hebe naiseks. 24. Argonaudid Argonaudid käisid koos Iasoniga kuldvillakut otsimas. Eelnev lugu: Kreeka kuningas
annaabi.ee 
