pisiolendid. Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10-30 kraadi ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmetes mänguasjades. Lesti leidub ka puhtaimas kodus. 1 gramm madratstitolmu võib sisaldada 15 000 lesta. Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutada tugevaks allergiiniks, põhjustades allergiahaigusi: - allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist. Alleriganähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul. Õietolmud Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on
Tolm võib ummistada pisarkanaleid ja selle tõttu võib tekkida põletik. Kui aga tolm puutub kokku inimese kehaga, ummistab see nahanäärmeid ja karvanääpse. Tolm ärritab ka hingamisteede limaskesta ja tulemuseks võib olla krooniline nohu. Bioloogilised ohutegurid: Mikroorganismid (seened ja viirused)-Kõikides ruumides vib levida erinevad hallitussened, mis võib pidevas kokkuuutes tekitada erinevaid sümptomeid näiteks peavalu, nakkusi, allergiahaigusi kui ka astmat. Nende vältimiseks tuleks kõiki küttekoldeid korralikult hooldada ja ruume pidevalt õhutada. Meie ümber on palju inimesi, kes levitavad erinevaid viirusi. Näiteks on raamatupidajal kokkupuude erinevate klientide ja töökaaslastega, kes võivad olla tõbised ning sellest tingituna võib viirus kanduda teisele töötajale edasi. Füsioloogilised ohutegurid Üleväsimusest põhjustavad sundliigutused ja –asendid-Tänapäeval pole kõik
kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallrihma korral. Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on bronhiaalastma,
See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal. Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem
4. SOOVIMATU KODULOOM - KODUTOLMULEST Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10 - 30° ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmes mööblis, sisustustekstiilides ning pehmetes mänguasjades. Lesti leidub ka puhtaimas kodus. 1 gramm madratsitolmu võib sisaldada 15 tuhat lesta. Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutuda tugevaks allergeeniks, põhjustades allergiahaigusi: allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist. Allergianähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad allergianähud öösel või varahommikul. 4.1. ABINÕUD LESTADE VÄLTIMISEKS Lestad ei talu kuivamist. Seepärast peakski hoidma pideva ventilatsiooni ja kütmisega toaõhu suhteline niiskus alla 45%.
kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, 10 nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal.(1) Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.(1) Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem
annaabi.ee 
