juurde vool. VALGUSTUS munemis perioodil 14 tundi õige valgus resiim tõstab muna toodangut, tugev ja ebaühtlane valgus võib esile kutsuda nokkimist. Nõrk valgustus halvendab söödavust. Paigutus tihedus- sügav alla panuga 1ruutmetri kohta viis kuni kuus kana, puuris pidamise puhul 4- 6 kana puuris. PUURI VIISILINE PIDAMINE. 1. suurendada lindla mahutatavust. 2. Mehaniiseerida kõik tootmis protsessid. 3. Luua optimaalne mikrokliima. 4. Vähendada kulutusi allapanule. 5. Võimalik vältida haigusi eraldades haiged linnud. 6. Vältida stressi. Puuris peetakse tootmis kanu, sobib ka tibude üleskasvatamisel kunst ema perioodil. Puurid võivad olla kuni nelja korruselised. Sügav allaapanul- kanad tuuakse 6 kuusel ja prakeeritakse 1.5 aastaselt. Põrand peab olema isoleeritud pinnasest niiskuse vältimiseks eristatakse kahte sügav allapanu viisi. 1. põrandale pannakse 15-20 kiht saastumise puhul segatakse. 2
materjalidega on minimaalne.Jootureid ei ole soovitav paigaldada söödalavale, kuna söövad ja joovad loomad hakkavad üksteist segama ning (sügav)allapanuga alale, kuna selle ümbrust on raske kuivana hoida. Vabapidamisega lautades peaks jooturi tahajääva käigu laius olema vähemalt 3...3,5 m. 8. Veiste sõnnikumajandus (tahesõnnik, vedelsõnnik, sõnniku eemaldamine). Tahesõnnik liigitatakse vastavalt kasutatavale allapanule turba-, põhu, põhu-turba või saepurusõnnikuks. Tahesõnniku säilitamisajast ja tingimustest sõltuvalt eristatakse värsket ehk käärimata ja käärinud (komposteerunud) sõnnikut. Vedelsõnnikusüsteeme (joonis 26) rakendatakse vabapidamisega lautades. Allapanu kasutatakse minimaalselt (saepuru, hekselpõhk, turvas) või ei kasutata üldse. Loomade väljaheited kogunevad pilupõranda või restiga kaetud kanalisse. See võib olla valgkanal
– liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb: – Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. – Hoida pesad ja lindla alati heas korras. – Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. 6 – Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. – Pesapinda olgu vähemalt 1 m2 100 kana kohta, individuaalpesade korral peaks olema üks pesa 5 kana kohta. – Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. – Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. – Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus.
Looduslikud eellased munevad suurtesse ühispesadesse. Tõud Ginea pärlakana Ginea Korall-sinine Pärlkana Ginea Lavendel Pärlkana Pidamine Täiskasvanud pärlkanade enamlevinud pidamisviis on sügavallapanuga, akendeta lindlate kasutamine. Sügavallapanuga lindlad ei vaja kütmist. Paarituste edukaks toimumiseks on vaja seadmed paigutada sügavallapanul seinte äärde ja mitte paigutada linde liiga tihedalt. Pärlkanad ei mune selleks lindlasse paigutatud pesadesse, vaid allapanule. Tavaliseltmunevad nad rühmiti ühispessa. Ühispesa paikneb sulus sööda rippautomaadi all või teistes kohtades, kus lindude liikumine on väiksem. Söötmine 4. Pärlkanabroileritele sobivaid segajõusöötade näidiskoostisi Segajõusööt sisaldab, Pärlkanade vanus päevades % 1...45 1...45 46...80 46...75 Nisu 22,0 30,0 20,0 17,0 Kaer 15,0 20,0 Oder 30,0 30,0 Mais 20,0 30,0 Hernes 12,0 20,0 Linaseemnekook 8,0 10,0 Sojasrott 5,0 14,0 5,0 15,0
Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb (Leesment, 1977; Andersson, 1993): Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Pesapinda olgu vähemalt 1 m2 100 kana kohta, individuaalpesade korral peaks olema üks pesa 5 kana kohta. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus.
2. poolvedel sõnnik kuivainet 8-14% 3. vedel sõnnik alla 8% kuivainet (läga = vedel sõnnik) (14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe. See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. TAHE SÕNNIK 15 Saadakse kui väljaheidetele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 1. vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. (saepurusõnnik pole hea), üle 100.- tonn. 2. vastavalt loomaliigile liigitatakse: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. 3. vastavalt säilitusajast ja tingimustest liigitatakse: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 -
· Tahesõnnik saadakse allapanu kasutamisel, kuivainet >17% · Poolvedel sõnnik ei oe lisatud allapanu ega vett, kuivainet 8-14% · Vedelsõnnik ehk läga sõnnik on farmist eemaldatud vee abil, kuivainet <8% · Virts ei täida sõnniku põhifunktsiooni huumusseisundi parandamine. 36. taheda sõnniku tootmine, säilitamine, kasutamine (ka. >17%) e. allapanu sõnnik. Jaotus erinevat moodi: *vastavalt allapanule (turba, saepuru, põhusõnnik, põhu turba) *vastavalt loomaliigile (veis, sea, linnu...). *vastavalt säilitusainetele ja säilitustingimustele: värske e. käärimata ja käärinud sõnnik - väheneb kuivaine mass. Jaguneb edasi: poolkäärinud (kadu ka. 20-30%), käärinud (kadu 30-60%) ja kõdu sõnnik(>60%). Allapanu - tähtsaimaks kvaliteedi näitajaks loetakse imamisvõimet ja toiteelementide sisaldust. Vajalik -> Et loomadel oleks soe, kuiv.
läga alla 8% kuivainet (virts vedelsõnnik) 14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe. See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. ,,Pole kala ega liha". I TAHE SÕNNIK Tahe sõnnik saadakse kui väljaheidetele lisatakse allapanu (allapanuga sõnnik). Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. Tahesõnnikut on võimalik jagada: a) Vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. Saepurusõnnik pole hea. Eriti tuleks vältida okaspuusaepuru, sest see on mullas halvasti lagunev, sisaldab aeglaselt lagunevaid aineid (vahad, tärpentin..). b) Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. c) Vastavalt säilitusajast ja tingimustest: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Käärinud sõnnik on parem erinevad kultuurid taluvad seda
annaabi.ee 
