Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta Mida kujutas endast juunipööre
Weimari vabariik Saksamaa kuulutati vabariigiks Weimaris, sest keiser oli sunnitud troonist loobuma 11. november 1918 Saksamaa kirjutas alla Compaige'i vaherahule (lõpetas I maailmasõja, saksamaa pidi välja viima oma armee kõikjalt, sõjarelvastus tuli anda Antanti liikmetele) 18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents keskenduti Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele, kaotanud riikide esindajad kutsuti ainult allakirjutamisele W.Wilson oli USA president aastail 19131921, üritas peale suruda oma rahuplaani G.Clemencau Prantsusmaa peaminister D.L.Georges Suurbritannia peaminister Versailles'i leping 28. juuli 1919 rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa tagastama vallutatud alad Prantsusmaale, Belgiala ja Taanile, Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele (ohvitsere koolitati Venemaal), Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, Saksamaal keelati omada raskerelvastust
Ühinemislepingu tekstide koostamine algas 2002. aasta kevadel mitmesuguste tehniliste lisade koostamisega. Lepingu heakskiitmine Euroopa Liidu poolel toimus mitmes etapis. 19. veebruaril kiitis lepingu põhimõtteliselt heaks Euroopa Komisjon, märtsi lõpus kiitis lepingu heaks Euroopa Parlamendi väliskomisjon ja 9. aprillil Euroopa Parlament ning 14. aprillil liikmesriikide esindajaist koosnev Ministrite Nõukogu. Sellega olid läbitud vajalikud lepingu allakirjutamisele eelnevad protseduurid Euroopa Liidus. Eestis kiitis ühinemislepingu heaks ametist lahkuv valitsus 8. aprilli ja ametisse asunud valitsus 15. aprilli istungil. Leping kirjutati alla 16. aprillil 2003 Ateenas. Liitumisleping jõustus 1. mai 2004, alates sellest on Eestis nii mõndagi muutunud. Sellega kaasnes palju positiivset nagu näiteks palgatõusud, erinevad toetused ja vabaliikumine Euroopas, kuid ei ole head ilma halvata. Negatiivseks
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e
kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2. asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneval tööpäeval; 3. sõlmitud lepingud nende allakirjutamisele järgneval tööpäeval. Juurdepääsu dokumendiregistris registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele juurdepääsupiiranguta dokumentidele peab dokumendiregistri pidaja tagama hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks. Dokumendiregistri pidaja peab võimaldama juurdepääsu dokumendiregistrile, looma dokumentide leidmise hõlbustamiseks sisujuhi ja kasutusjuhendi ning tagama dokumentide leidmise infotehnoloogilise otsingusüsteemi abil ületekstiotsinguga.
Sellele ettekandele reageerisid vaenulikult mitmed Moskva esindajad, sealhulgas Viktor Belkin. Keerukate läbirääkimiste vastuseisust hoolimata õnnestus oma raha ideele koostada Riias dokument, millele kirjutati alla Läti ja Leedu plaanikomitee esimeeste poolt. Selle sama dokumendi sünd tähendas väga olulist sammu Belkini ja tema mõttekaaslaste mõju vähendamiseks. Liiduvabariigi panganduse ja raharingluse korraldamist ning omaenese valuuta sisseseadmist käsitleva ühiskommünikee allakirjutamisele Riias järgnes dokumendi kiire avaldamine. R. Otsasonil oli erikokkulepe ETA toimetaja Leivi Seriga. R. Otsason: ,,Korraldasime veel samal ööl selle väljasaatmise ajalehtedesse, et see ilmuks järgmisel päeval, et keegi KGBst ega kusagilt mujalt ei saaks panna selle avaldamisele pidurit. Ja see ilmuski." R. Otsasoni sõnul oli just Riia kohtumine see, mis viis oma raha idee ka maailma avalikkuse ette.
astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II vanema tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine, parlamendi mõlema koja kinnitust. Deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglise ajalukku kinnistunud „kuulsa
meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus ,,protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks" kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine parlamendi mõlema koja kinnitust. Deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek
annaabi.ee 
