jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge.
söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga. vaenulikud suhted Pöhja-Korea ja Hiinaga. 1950-60 USA-Hiina vastasseis ei lasknud jaapanil hiinaga suhelda. 1970 Jaapani-Hiina koostöö arendamine. lahendamatud probleemid NSVL ja venemaaga. 1956 diplomaatilised suhted , rahuleping allakirjutamata. siiski alates 1950 aastate löpust alates venemaaga majanduskoostöö. aktiivne majanduspoliitika 1960-90 ja katsed maailmas uusi turge höivata muutsid pingeliseks suhted Lääne-Euroopa ja USAga. Jaapanlaste uus maailmavaade peale 2.MS muutis vöimalikuks Jaapani muutumise majanduslikuks suurriigiks. rahvatraditsioonid. Soov öppida , distsipliin , vanemate ja lähedaste austamine , körge töökultuur. ida ja lääne süntees.
loetelu, mis hõlbustab otsustamist. -allkirja olemasolu dokumendil -dokumendi terviklikkust (lisade olemasolu). Saabunud kirjad(sh e-kirjad) jaotatakse -registreerimisele kuuluvateks ja -registreerimisele mittekuuluvateks. Üldjuhul ei kuulu registreerimisele: · Kutsed · Informatsioonilise sisuga trükised · Tänukirjad, õnnitlused ja kaastundeavaldused · Anonüümkirjad, mis ei sisalda kontrollimist vajavat teavet · Allakirjutamata dokumendid · Kirjad märkega ISIKLIK · Reklaamväljaanded ja trükised · Rämpspost. Registreerimisele kuuluvate kirjade puhul tuleb eristada algatuskirjad vastuskirjadest, sest viimased ei saa dokumendiregistrist uut järjekorranumbrit. Saabuvad dokumendid registreeritakse saabumise päeval, sisemised ja väljasaadetavad dokumendid registreeritakse allakirjutamise päeval. Dokument on registreeritud, kui
taastumine ning areng-kasv ning üsna pea oli ta majanduslik suurriik (seda Koera sõja päevil) See osutus võimalikuks tänu sellele, et USA tarnis Jaapanilt sõjatehnikat. 17. Millised olid Jaapani suhted USA, NSVL ja Hiinaga? USA Jaapani välispoliitika eesmärgiks oli arendada just USAga koostööd. Seda eelkõige majanduses. NSVL Jaapanil ja NSV Liidul oli palju lahendamata probleeme ning lõpuks jäigi rahulepingule allakirjutamata, kuid hiljem tehti siiski majanduskoostööd. Hiina Kuna USAl ja Hiinal oli terav vastasseis(50-60), ei lastud ka Jaapanil Hiinaga suhelda. Hiljem (70ndatel), kui suhted USA ja Hiina vahel soojenesid, sõlmiti mitmed poliitilised suhted ning kahe riigi rahu- ja sõprusleping. 18. Miks tekitas Jaapani majanduspoliitika pingeid suhtes Lääneriikidega? Sest Jaapan hõivas kõikjal maailmas üha uusi turge, tooted olid odavad ja paremad (näiteks autod), mis trumpasid teiste riikide kaubad üle
ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris? Asutuse asjaajamiskorras on esitatud registreerimisele mittekuuluvate dokumentide loetelu, kuid üldjuhul ei kuulu registreerimisele: · kutsed; · raamatupidamise arved; · informatsioonilise sisuga trükised, perioodika; · tänukirjad, õnnitlused, kaastundeavaldused; · anonüümkirjad, mis ei sisalda kontrollimist vajavat teavet; · allakirjutamata dokumendid; · kirjad märkega ISIKLIK; · reklaamväljaanded ja trükised; · rämpspost. 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt iga dokumendi olulisust (teie arvates) ja eesmärki. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile asutuse töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: · asjaajamiskord esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest
-sarja tähis -pealkiri -asjaajamiseperiood. Menetletud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandajale formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna kehtestatud säilitustähtaja jooksul. DOKUMENTIDE SÜSTEMATISEERIMINE TOIMIKUS ASJAAJAMISPERIOODI LÕPUL Asjaajamisperioodi lõpul kontrollib sarja pidamise eest vastutav isik alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga toimikute korrasolekut (süstematiseerimise kvaliteeti): -eemaldab liigsed koopiad, väljatrükid, allakirjutamata ja lõpetamata dokumendid -süstematiseerib dokumendid kronoloogilises, alfabeetilises või muus loogilises järjekorras. Lühiajalise säilitustähtajaga (kuni 10 aastat k.a) dokumendid süstematiseerimist ei vaja Asjaajamises hoitakse dokumente lukustatavas kappides või riiulitel ruumides, kuhu ei pääse kõrvalised isikud. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE POOLAKTIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Dokumente säilitatakse asjaajamises ka poolaktiivse elutsükli ajal.
annaabi.ee 
