DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi
Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid, estrid jt. Ained. Need eraldatatkse piiritusest rektifitseerimise ehk puhastamise teel. Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud. Viimane jagatakse veel olenevalt puhastamise astmelt (extra, lux) Piiritus on kergestisüttiv, värvuseta vedelik, etanoolisisaldusega Eestis 96,6%. Valmistajaks Moe piiritusetehas, müüakse apteegis. DESTILLEERITUD JOOGID VIIN
- tumedad (dark rum - )valm. Valdavalt Prantsusekeelsetes- ja inglisekeelsetes maades. Nad on rasked, sisaldavad puskariõlisid, robustse maitsega Rumme võib sega puuviljamahladega, toonikuga, kasutada koskides ja kuumades punssides DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada
Sampanja vahuvein, mis saadakse viinam-e aeglasel käärit-l ja järel kääritus toimub pudelis. S. on patenteeritud vahuvein ja seda nime võib kanda vaid vahuveinid, mis valminud Prantsusmaal Champagnei maakonnas. Tequila Mehhiko brändi, mis valmistatud erinevatest agaavisortidest. Tokai maguskange, peene aroomiga ungari vein. Tsaatsa Gruusia grappa (puskar), valmistatakse veinitegemise jääkmaterjalist. Vein jook, mis saadakse suhkrut sisaldavate mahlade alkohoolsel käärimisel. Vermut vein, millele maitse annavad piirituses seisnud taimed. Viski odra-, maisi-, nisu- ja rukkil-st valm-d viin, laager-d söestatud tammepuuv-s. VO väga vana (very old) konjak, laagerdunud vähemalt 4 aastat. VS lühend ingliskeelsetest sõnadest ,,very special", iseloomustab originaalkonjakit. VSOP originaalkonjaki nimele järgnevad tähed on lühend ,,very superior old pale" ja iseloomustavad kõrgeklassilist konjakit (laagerdunud 4 aastat).
Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75 Viski .40-45 Liköörid .17-45 Lahjad alkohoolsed joogid Lahjad veinid valmistatakse viinamarja või muude marjade mahladest alkohoolsel kääritamisel. Veini ajalugu ja tänapäev · Noa jõi esimesena veini kasvatas viinamarjad ja tegi veini! · 30-50 laiuskraadi vahel kasvab viinamari · teadlikult hakati viinamarju kasvatama Euroopas · 16.sajandil hakati viinamarjaistikuid viima Euroopast välja · Maailm jaguneb:Vanaks Maailmaks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaanis, Portugal Uueks Maailmaks Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika.
tsisternides. Kalja ekstrakti saadakse kalja virdest vee välja aurutamisel. Mõdu valmistatakse mee ja vee baasil. Võidakse lisada pärmi ja lasta nõrgalt käärida kuni alkoholisisalduseni 1,2%. 14. ALKOHOOLSED JOOGID Alkohoolsed joogid sisaldavad üle1,2 mahu % etanooli. Alkohoolseid jooke liigitatakse olenevalt etanoolisisaldusest lahjadeks (kuni 22 mahu %) ja kangeteks (22...80 mahu %). Üle 80% etanooli sisaldavad tooted on piiritused. Etanooli saadakse suhkruid sisaldavate vedelike alkohoolsel käärimisel. Etanooli kontsentratsiooni joogis, nn. kangust väljendatakse mahu %- des (vol) ehk kraadides, mis näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. .Peale etanooli tekib käärimisel veel teisi ühendeid metanool, puskariõlid (kõrgemad ühealuselised alkoholid, näit. propanool, butanool jt.), aldehüüdid, estrid jt. ained. Need eraldatakse rektifitseerimise ehk puhastamise teel.
2) viinamarjadest või viinamarjavirdest valmistatud jookidel, mis kuuluvad Eesti kaupade nomenklatuuri koodide 2206 00 39, 2206 00 59 ja 2206 00 89 alla, ning muudest puuviljadest, kaasa arvatud marjadest, valmistatud veinil, liköörveinil, vahuveinil, aromatiseeritud veinil ja muudel sarnastel toodetel; 3) joogil, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti; 4) toitlustusettevõtjale üleandmiseks mõeldud üle viieliitrises mahutis karastusjoogil, mahlal, nektaril ja alkohoolsel joogil; 5) liht- ja valikpagaritootel, mille koostise järgi võib eeldada, et need tarvitatakse ära 24 tunni jooksul pärast valmistamist; 6) äädikal; 7) soolal; 8) tahkel suhkrul; 9) kondiitritootel, mis koosneb peaaegu üksnes maitsestatud või värvitud või mõlemast suhkrust; 10) närimiskummil ja teistel sarnastel toodetel; 11) jäätise üksikportsjonil. Kiirestirikneva toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevas, milleni selle määranud
annaabi.ee 
