Telesaate arvustus Ma vaatasin saadet vabariigi kodanikud ning see oli eetris 24.11.2009. Saate külalised olid Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse, Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi, psühhiaater Jaanus Mumma ja ajakirjanik Jüri Pino. Põhiline vaidlusküsimus oli alkohol ja selle piirangud. Enamasti kõik esinesid väga hästi ja viisakalt. Kõige sümpaatsema mulje jättis Jaanus Mumma sest ta on vanem mees ja tal on elukombeid. Kõige vähem meeldis Janek Kalvi ses ta tundus väheke ülbe olevat. Ma arvan et paremaid saatekülalisi poleks sinna võimalik panna sest nad kõik teavad alkoholi kohta väga hästi.
Tulge maitske Eestile omast kohapeal küpsetatud musta leiba, hapukapsast ja suitsusinki, ostke kaasa purk Eestimaa metsade mett või Saaremaa naiste keedetud moosi ning tutvuge Eesti käsitööliste loominguga. Sadama Turu hoones on avatud ka SuperAlko kauplus. SuperAlko on Eesti suurimaid alkoholi jae ja hulgimüügile spetsialiseerunud kauplustekette, mille valikus on üle 4000 nimetuse nii kodumaiste alkoholitootjate toodangut kui kogu maailmas tuntud kaubamärke. Suvel 2012 avasime Kai Kohviku, mis pakub nii toekaid lõunaid kui ka kiireid suupisteid. Meie kohvikust saab tellida torte ja külmlaudu. Veel leiab meie kaupluse hoonest kaks käsitöökauplust, veinikaupluse Portugali Maitsed ning kiirtoidukoha Papa Joe Falafel Pita. Need on eraldi ettevõtted, kes on rendivad pinda. Meie kauplus on avatud igapäevaselt 9:00 19:00, SuperAlko avatakse kell 10:00 ja sulgeb uksed 19:00.
eriti helgemat tulevikku kahjuks näha. Väga palju on kinni kindlasti laste perekondade suhtumine ning abivalmidus. Kui näiteks väike poiss näeb iga õhtu oma isa õllepudeliga, saab ta sellest nii aru, et nii peabki olema, ning ta ei karda alkoholi. Kahjuks aga tänapäevase Eesti riigi valitsus ei hooli ennekõike inimestest, meie rahvuse säilitajatest, vaid kõiksetähtis on siiski raha. Olles toetatud alkoholitootjate poolt, ei saada ja ei taheta teha pöördelisi samme paremuse poole, vaid üritatakse ikka vaadata oma rahakotile ning võimalusele seda suurendada. Ei saa ükski inimene väita, et meie riigis alkoholiga probleeme pole. On tähtis probleemidega tegeleda ning võidelda alkoholi liigtarbimise vastu, kuid siiski on kõige suurem jõud enda muutmiseks inimesel endal ning me kõik peame koos aitama probleemi lahendada. Vaid rahva jõuga, üksteist toetades on võimalik saavutada edu.
" Oma töös katsun välja tuua tuntumad alkoholitööstused ning samuti mõne alkohoolsejoogi tootmisprotsessi kirjelduse. Valisin selle teema eelkõige sellepärast, et alkoholist räägitakse pidevalt ning lisaks on huvitav teada, kuidas toodetakse ühte või teist alkohoolset jooki. Esimeses teemas Alkohol, räägin lühidalt, mida alkohol endast kujutab ja mida liigne tarbimine endaga kaasa võib tuua. Järgmiselt toon välja Eesti tuntuimate alkoholitootjate AS Liviko ja AS Saku lühikirjelduse. Samuti kirjeldan kuidas toodetakse õlut, rummi ja tekiilat. 3 Alkohol Alkohol, ld. k. piritus vini ehk veini vaim, on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohooli. Alkoholi tarvitamine põhjustab inimesel nii emotsionaalseid muutusi kui ka taju-, kõne-, mälu-, kordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on samuti
Kõigel sellel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. (Sotsiaalministeerium, 2014) Tänu ühiskonnas kehtivale alkoholi soosivale hoiakule on riikliku alkoholipoliitika elluviimine raskendatud. Üldtuntud on ütlus, et see valitsus ei püsi kaua, kes õllehinda tõstab. Samuti on võrreldud alkoholi riiklikku keelustamist poliitilise enesetapuga. Vastuseisu alkoholipoliitika rakendamisele kohtab ka ettevõtjate poolt, eelkõige alkoholitootjate poolt, kelle väitel jääb palju inimesi töötuks, kui alkoholi tootmist vähendada. Taaskord sotsiaaleetiline probleem alkoholismi otsesed jakaudsed mõjud vs tööhõive. Kas on õige turgutada alkoholi müügiga eesti majandust kui selle tagajärjeks on kahjud rahvatervisele? Arvan, et alkoholisõltuvusest tekitatud majanduslikud kahjud on siiski märksa suuremad kui müügist saamata jäänud tulu või vähenenud tööhõive
„Alkoholitööstus on Eestis päris suur ning pakub tööd ligikaudu tuhandele inimesele. Nende inimeste sissetulek sõltub otseselt tarbitava alkoholi hulgast. Lisaks veel alkoholi transportijad, hulgi- ja jaemüüjad ning loendamatud baarid, klubid ja kohvikukesed, kellest – mis seal salata – tubli osa teenivad oma kasumi alkoholi vahendamise kaudu.“ Samas jättab autor siinkohal tähelepanuta, et ka pool Eesti alkoholitootjate toodangust eksporditakse välismaale, mistõttu ei sõltu näiteks Saku või A. Le Coqi töötajate käekäik ainult Eestis tarbitavast alkoholist. Klassikalist argumentatsiooni ülesehitust, kus kõigepealt esitatakse väide, seejärel selgitatakse seda väidet, toetatakse tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega ning viimaks tõestusmaterjalidega ja loogiliste põhjendustega (Aava ja Salumäe) kasutatakse väga vähe. Siinkohal tooksin ühe jutustava lõigu Kasaku tekstist:
Tänaseks ilmnenud koalitsioonisisestest eriarvamustest riigile olulises küsimuses saavad halvemal juhul jutupunktid järgmistes valimisdebattides, aga probleem ise süveneb. Eesti valitsus on üsna edukalt hakkama saanud ID- kaardi turvariskide kriisi kommunikatsiooniga. Aktsiisipoliitikaga ja alkoholi piirikaubandusega seotud kriitikalt pole aga näiteks peaminister kuigi palju kommenteerinud. Asjatundjate murelikke märkusi on peetud alkoholitootjate lobitööks või lihtsalt kiusuks, ent raha põleb omasoodu. Riigikassa eest vastutava ministri kahtlus senise poliitika jätkusuutlikkuses on uus tase. Jevgeni Ossinovski nimetab seda Tõniste emotsiooniks. Kuhu edasi? Hädavajalikud paar ülemist astet probleemi käsitlemiseks kõrgeimal tasandil on veel läbimata. Liiga tormakate mõtetega saagi järele suunatud eelarvemajanduse loodetud reibas samm takerdub ikka ja jälle mõnes poliitmaastiku soisemas kohas.
annaabi.ee 
