Antiik-müto- loogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt. Nimelt jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Näiteks kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82
tehtut ning oli nõus ennast karistama tehtu eest. Heraklest ei pandud kuningriigi valitsejaks (nagu Theseus oli) seetõttu, et ta ei olnud vaimuelult nii vägev mees, ta ei oleks suutnud välja mõelda riigile vajalikke ideid. Herakles sündis Teebas. Teda peeti väepealiku Amphitryoni pojaks. Varastel aastatel kutsuti kangelast Alkideseks, st Amphitryoni isa Alkaiose järeltulijaks. Tegelikult oli Herakles hoopis Zeusi poeg. Zeus oli külastanud Amphitryoni naist Alkmenet sel ajal, kui see mees oli jahiretkel olnud. Alkmene sünnitas kaks last: Heraklese Zeusile ja Iphiklese Amphitryonile. Hera oli jällegi armukadedusest pöörane ning otsustas Heraklese tappa. Levib jutt, et ühel õhtul kui Alkmene oli lapsed hälli magama pannud, ilmusid tuppa maod. Nad läksid laste hälli juurde. Iphikles karjus ja kartis, kuid Herakles haaras neist naerdes kinni ning kägistas surnuks. Sellest hetkest alati teatigi, et sel poisil on
Heraklese perekond. Lapsepõlv. Üks asi on kindel Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski väljaspool küsimust olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu täielik nurjamine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab
osa, mis oli mõeldud laiale lugejaskonnale. Säilinud on koolides kasutamiseks mõeldud olnud märkmed. Tema teos ”Poeetika” sai lähtealuseks klassitsismi kunstiteoreetikutele. Uskus, jäljendamisse, kui selle loomisesse, mis on võimalik toimuma nt looduses, mitte kopeerimisse ja mahategemisesse. Herakles Herakles sündis Teebas ja tükk aega arvati, et ta oli vapra väepealiku Amphityroni poeg, kuid tegelikult oli ta hoopis Zeusi poeg. Zeus oli Amphityroni naist Alkmenet ta mehe kujul külastanud, kui too sõjakäigul oli, ja varsti sünnitas Alkmene kaksikud: Heraklese Zeusile ja Iphiklese) Amphityronile. Hera sai asjast teada ja üritas armukadedusest Heraklest tappa. Ühel õhtul pani Alkmene pojad magama ja kui nad magasid, ilmusid voodi juurde maod. Iphikles pani kisama, Herakles aga kägistas maod ära. Heraklese Haridusele pandi palju rõhku, kuid keeruliseks osutus Heraklesele vastumeelsete ainete õpetamine
Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur, ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus lapsepõlves, vägiteod, et tõestada end jne, müüt mis ta oli. Osad tema vägitegudest on allilmsed- nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad, mida valvasid põrgukoera vend Orthos. Läänepoolse maailma tugisammas on Atlas, idapool on tugisammas Prometheus
laineid nuhelda). Heraklesel olid tugevad tunded, mis ei olnud vahel kuigi hea (süütud inimesed said tema äkkvihahoogude tõttu kannatada ja kui kangelase vihahoog oli möödas, tekkis kahetsus). Ilma mehe nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanud. Heraklest ei pandud riiki valitsema, nagu seda tehti Theseusega. Tema jaoks oli tappa koletis, kes teda ähvardas. Herakles sündis Teebas, ta oli Zeusi poeg: Zeus külastas Alkmenet tema mehe näol ja Alkmene sünnitas kaks last, kellest üks oli Zeusi Herakles. Hera oli muidugi armukadedusest pöörane ja otsustas Heraklese tappa. Ühel õhtul pani Alkmene lapsi magama, aga lastekambrisse roomasid kaks suurt madu. Iphikles pistis karjuma, kuid Herakles asus madudega võitlema. Ema kuulis Iphiklese kisa, hüüdis abikaasa appi ja tormas lastekambrisse. Kui Alkmene kambrisse jõudis, hoidis Herakles käes kahte surnud madu
annaabi.ee 
