Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust.
tegelikult oli surnud, ta ütles, et surnud oli üks naine tema kodakondsetest. Admetos pidi matustele minema, ning Herakles jäi üksi majja einestama. Admetose sulane oleks peaaegu välja lobisenud, et tegelikult oli surnud naine, kuid kui sai aru, et Herakles ei tea asjast midagi, siis hoidis suud kinni. Lõpuks ütles sulane välja, et surnud oli Alkestis. Heraklesel hakkasid süümepiinad, et ta oli nii rõõmus ja mõistmatu olnud. Siis tuli ta mõttele, et toob Alkestise surnuteriigist tagasi. Kui Admetos koju tagasi jõudis, siis oli juba naine kodus ning esialgu arvas ta, et tegemist oli viirastusega. Lõpuks Herakles seletas, et ta võitles Surmaga ja siis Admetos uskus. Pärast seda Ompha juurest vabanemist asus ta kohe karistama kuningas Eurytost, sest Zeus oli teda ennast karistanud Eurytose poja tapmise pärast. Herakles kogus väe, vallutas Eurytose linna ja surmas kuninga. Enne kui Herakles linna lõplikult hävitas, saatis ta koju
Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht. Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet, mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema. Phaeton Heliose poeg ehk päikesepoeg. Ta kaotas päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle
-J. Rousseau. Glucki puhul on paradoksaalne see, et kuigi ta oli ooperireformaator ning püüdis lähendada teatrit ja muusikat, on ta osutunud pigem monumendiks muusikaloos kui täisvereliseks teatriautoriks teda on surmajärgselt hoopis vähem mängitud kui Mozarti ja viimasel ajal on isegi Händel rohkem kavas. Glucki eesmärk oli itaalia opera seria's taas esile tuua draama ja jätta kõrvale ,,vokaalakrobaatika" (nagu loeme kuulsas eessõnas ,,Alkestise" partituuri esmatrükile), ning selleks püüdis ta integreerida kaks omaaja peamist ooperistiili opera seria ja prantsuse muusikalise tragöödia (Gluck ei olnud nendes püüdlustes ainuke, küll aga kõige järjekindlam ja edukam), andes omakorda värskendavaid impulsse ka prantsuse muusikateatrile. Mis Glucki interpreteerimise keeruliseks teeb, on ühe afekti valitsemine (barokkooperi afektivahelduse asemel), mille varjundeid ooperi jooksul näidatakse. Seejuures keskendub maksimaalne
Admetos vastas, et üks naine tema kodakondsetest ning Herakles pakkus, et ei hakka sõpra sellisel ajal tüütama, kuid Admetos tahtis siiski, et Herakles jääks. Herakles matustele ei läinud, vaid ümmardajad hoolitsesid tema eest Admetose kodus. Herakles jäi purju ja muutus lärmakaks. Ümmardajad vaatasid teda imelikult, et kangelane nii käitus ning rääkisid talle ära, kes tegelikult surma sai. Herakles hakkas ennast süüdistama ning otsustas Alkestise allilmast tagasi tuua. Herakles tegi Eurytose linna maatasa, saatis koju vangivõetud neidusid mees, kes nad kohale tõi, väitis, et Herakles olevat armunud Iolesse. Deianeira saatis Heraklese kentauri verd, kelle Herakles oli kunagi tapnud. See oli selleks puhuks, et kangelane peaks kunagi armastama mõnda teist naist rohkem kui Deianeirat. Kui Herakles rüü selga pani, valdas teda piin. Deianeira tappis ennast ja samuti Herakles. PILET NR 16 TROOJA SÕDA. PROLOOG: PARISE OTSUS
Muuseas tõstis ka Theseuse unustuse istmelt maha. Eurystheus, arukas mees, laskis H-l koera tagasi viia milleks hirmsat looma ikka pidada. Muid vahvaid asju tegi veel. Kakles Antaiosega, kes oli võitmatu, sest sai maast jõudu. H tõstis gigandi maast lahti ja kägistas ära. Võitles jõejumal Acheloosega Deianeira pärast, kes siis H naiseks sai. Õunte toomise vahepeal lasi maha Prometheust nokkiva kotka. Tõi tagasi Tessaalia kuninga Admetose naise Alkestise, kes oma mehe eest surnud oli kakles selle nimel koguni Surma endaga. Pärast abiellumist Deianeiraga olid H ja D ületanud jõe, kus kentaur Nessos ülevedajaks oli. kentaur solvas D-d, H tappis ta. Kentaur palus D-l võtta mõni tilk oma verd ning kasutada seda H võlumiseks, kui tollele peaks mõni teine naine meeldima. H vallutas Eurytose linna, saatis vangid, sh printsess Iole, koju. Käskjalg väitis, et H olla printsessi armunud. D võidis H
annaabi.ee 
