c) tsüaniidiga: halogeeniühend + tsüaniid nitriil + sool CH3I + KCN CH3CN + KI * metalliga: metall + alkohol alkoholaat (sool) + vesinik 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 naatriumetanolaat * dehüdraatimine (vee ära võtmine) eetriks 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O alkeeniks CH 3CH(OH)CH3 CH2=CHCH3 + H2O * alkohol ei reageeri leelisega, sest tekiv sool (alkoholaat hüdrolüüsuks vee toimel): CH 3ONa + H2O CH3OH + NaOH * oksüdeerumine: primaarne alkohol aldehüüd 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O sekundaarne alkohol ketoon 2 CH3CH(OH)CH3 + O2 2 CH3COCH3 + 2 H2O * NUKLEOFIILNE LIITUMINE karbonüülühend + alkohol poolatsetaal CH3CH2CH2CHO + CH3OH CH3CH2CH2CH(OH)OCH3
Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata hüdroksüülrühmast, puuduvad alkoholil aluselised omadused. Alkoholid võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid ja halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. Alkoholid võivad täielikult põleda, reageerida leelismetallidega, dehüdraatuda eetriks ja alkeeniks. Alkohol osaleb reaktsioonides: 1.millest võtavad osa ainult OH-rühma vesinikaatomiga; 2.mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul; 3.kus võtavad osa nii OH-rühm, süsivesinikradikaalid ning vahel ka süsinikuaatomid. Füüsikaliste omadused on alkoholidel tingitud vesiniksidemete olemasolust. Seetõttu on alkoholil hea lahustuvus vees, kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid,väike
Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat Liitumisreaktsioonid 2 - sideme tõttu toimub liitumine astmeliselt Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine. Esialgu tekib vastav alkeen (eteen) C2H2 + H2 = C2H4 Ja teises astmes alkaan -etaan C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etenool (vinüülalkohol). Kuna
o Hüdriidi ülekanne (hüdriid on miinuslaenguga vesinikuioon), stabiliseerib karbokatiooni o Alküülrühma ülekanne toimib pmst samamoodi Katalüütiline krakkimine (C-C sideme lõhkumine) o I etapp karbokatiooni moodustumine o II etapp beeta-lõhenemine o Reaktsioon toimub eriti hästi alkeenidega, naftatööstuses alkaan esmalt dehüdreeritakse alkeeniks. o Beeta-lõhenemine: Läheb katki beeta-side (karbokatioonist alates lugedes 2. side). Produktiks (tertsiaarne) karbokatioon ja alkeen Hüdrokrakkimine o Vesiniku juuresolekul, suurem rõhk, madalam temp o Vajalik selleks, et veel rohkem raskemaid fraktsioone muuta bensiiniks o Tekib vähem gaasilisi produkte, koksi ja rohkem küllastunud alkane Metall-orgaanilised võrkstruktuurid
Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C à CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat Liitumisreaktsioonid 2 - sideme tõttu toimub liitumine astmeliselt Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine Esialgu tekib vastav alkeen (eteen) C2H2 + H2 = C2H4 Ja teises astmes alkaan -etaan C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etenool (vinüülalkohol). Kuna alkoholid, milles OH on seotud
Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat Liitumisreaktsioonid 2 - sideme tõttu toimub liitumine astmeliselt Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine Esialgu tekib vastav alkeen (eteen) C2H2 + H2 = C2H4 Ja teises astmes alkaan -etaan C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etenool (vinüülalkohol). Kuna alkoholid, milles OH on seotud
annaabi.ee 
