moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun? • Rahvatribuun – plebeide seast valitud esindajad, kellel oli õigus tühistada senati ja konsuli otsuseid Itaalia alistamine • Miks on oluline aasta 265 eKr? • Rooma vallutab Itaalia aastaks 265 eKr. • Jaga ja valitse- mida see tähendab? • Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; • Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; • Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. Sõjavägi • Leegion – Rooma sõjaväe põhiüksus • Pane kirja raskerelvastuses jalaväelase varustus • Kiiver, rinna- ja säärekaitsed, piklik kilp, pikk oda, lühike mõõk • VARUSTUS TULI ISE MURETSEDA!! • Rikkad moodustasid ratsaväe • Keskmise jõukusega mehed raskerelvastuses jalaväe • Vaesed kergerelvastuses vibukütid ja linguheitjad • Õ lk 82 – 85
Kurvastavalt tihti nähakse erinevustest ja lahknevustest ohte ning ähvardusi oma sotsio- kultuurilisele minale, ometi pakub just selline erinevus ühiskonnale mitmetahulisust ja kultuurilist rikkust. Sotsiaalpsühholoogiliselt on vihkamise ja põlguse üleskütmisega teistsuguste vastu loodud sageli õigustust ja pinnast "nende teiste" otseseks ründamiseks, millel on ainelise kasusaamise eesmärk. Väga väheste sõdade siht on olnud ju alistatute pehme ja kultuurne juhtimine nn õigele teele; vallutajaid on ikka ajendanud soov röövides rikastuda. Tuleb nentida, et raha on maailmas kahjuks üks suurim vihkamist toitev allikas. Raha võib tülli ajada elukaaslaseid, sõpru, tuttavaid või isegi riike. Samas on raha ja ainelise rikkuse taotlemine olnud kahepalgeline materiaalset vara peetakse kristlikus kultuuris tihti alaväärseks, sellega seonduvat mustaks ning räpaseks,
võeti vastu seadusi. · SENAT liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul. Senaatori amet oli eluaegne. · Senat kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraatide ,,JAGA JA VALITSE" Rooma poliitika alistatud maade suhtes Põhiprintsiibid: · Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; · Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. ROOMA ARMEEKORRALDUS JA SELLE MUUTUMINE Vabariigi ajal oli kodanikest ja liitlastest koosnev ning tarvidusel kokkukutsutav vägi. See asendus aga Mariuse reformi tagajärjel elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion(u 5000 meest).Suurima osa moodustasid jalaväelased, lisaks olid ratsaväeüksused(teisejärgulised ülesanded). Augustuse ajast koosnes 25
Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, aga ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Paljud kirjanikud olid provintsiaalid. Ühiskond Peale Augustuse surma tugevnes keisrite võim üha enam, ehkki vastuseis senati poolt oli tugev ning õukonna intriigides osales ka keisri kaardivägi. II sajandi alguseks oli aga juba saavutatud tasakaal senati ja keisrivõimu vahel ning siserahu häirisid vaid alistatute ülestõusud. I sajand oli välispoliitiliselt Rooma kõrgaeg, oli palju vallutatud maid, tugev eksport, hea teedevõrk ning tohutusuur tulu koormiste näol. Provintside majanduslik olukord üha paranes. Orjanduslik kord hakkas aga lagunema, talupoegade asumine suurematesse linnadesse, eeskätt Roomasse, oli valdav. Langes ka orjatöö tootlikkus ning Itaalia hakkas provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne
Aastal 146 eKr andis Sürakuusa alla ja Itaaliaga liideti ka Makedoonia. Senaator Cato lõpetas alati oma kõne lausega:,,Muide ma arvan, et Kartaago tuleks hävitada" Aastal 133. eKr lakkas Rooma vabariik olemast ja tekkis Rooma impeerium. Rooma poliitika alistatud maadest ,,Jaga ja valitse" põhimõtete järgi. See tähendab: Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped peeti igaühega eraldi Kehtestati erinevat sõltumustingimused, et vältida alistatute ühinemist ja väljaastumist Elukorraldus jäeti üldiselt puutumata Poliitika Poliitika oli, et kõik vallutatud alade provintsid sõltusid Roomast ja Rooma valitses tsentraalse võimuga. Neid erinevaid provintse koheldi erinevat. Selleks, et seda paremini teostada: Võidetult aladest konfiskeeriti maad ja nendest loodi Rooma kolooniad. Strateegilistesse kohtadesse ehk kohtadet, mis oli sõjaliselt või majanduslikult kasulik
võimekam. See tõi kaasa sõjaliste voorustse kõrge väärtuse varasemates ühiskondads. St rikkus hakkas koondume sõjapealike kätte, kellest saab kogukonna juht, kes läbi vallutuste kinnistab oma positsiooni ja kõige edukamast sõjapealikust saab valitseja. Despootliku valitseja riik on sõjaline. Tekkib läbi vallutuse. Kui sõjaline riik on tekkinud ei kao sõjaline aspekt kuhugi, sest tööviljakus on sedavõrd madal, et kõige efektiivsem on füüsiline sund ehk siis alistatute jõuga tööle panemine. Oluine osa sellises riigis orjadel, sõltlastel. Kinnitab ka oma võimu religioosselt. Teenistuses preestrid, kes ideoloogiat aitavad välja mõelda ja kinnitada. Tekib usk jumalatesse ehk esivanematesse st valitsevate klasside jumalad tõusedvad kõrgemale ja seega ülim jumal on karm( kes kasutab nuja kui vaja). Selline, sõjaline riik, erinevates vormides püsis kuni industrialiseerimiseni. Spencer ja marksism on samas suht sarnased, sest riik kujuneb vägivallast
annaabi.ee 
