ehk segapudru, kohati nimetati mulgi putru ka poolvillane (Harju-Jaani) või kannustiku pudru. Vastseliinas kandis mulgi puder suurmidõga kartohka nime, Urvastes nimetati mulgi putru laiskputr, sandiputr, Harglas sakõ silmiga putr ehk putr ubinõidõga, Helmes ja Jämajal nimetati mulgi putru kärutädi puder, Räpinas aga tummipudõr. Saaremaal (näiteks Ansekülas, Kaarmal ja Valjalas) keedeti mulgi putru kartulite ja odrajahuga, kartuleid pandi rohkem ja jahu vähem. Aliise Moora märgib oma raamatus ,,Eesti talurahva vanem toit", et mulgi puder üle Peipsi Odava poole pole pole jõudnud. Küllaga aga märgib ta ka oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul, mil kaer oli Kalinini oblastis esimeseks jahu- ja tangaineks (nagu kohalike elanike suust on üles tähendatud) keedeti kaeratangudega seal hapukapsasuppi, putru, tehti kilet ja kama. Samuti nimetab Aliise Moora oma raamatus, et 19. sajandil ja 20
arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy Asko Assar Assolda Assu Aston Atos Ats Atsu Atti Atu August Augustus bow-wow Auli aura Aurelius Auri Awsomesam Ayla
arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy Asko Assar Assolda Assu Aston Atos Ats Atsu Atti Atu August Augustus bow-wow Auli aura Aurelius Auri Awsomesam Ayla
ning Saksa köögid vägagi erievad, olenemata sellest, et need on üksteise traditsioone, valmistamisviise ja toiduaineid üle võtnud. Erinevusi tuli loetelus silmnähtavalt rohkem kui sarnasusi. Ka küsitlus tõestas seda, et Eesti, Vene ja Saksa rahvusköögid on piisavalt eristatavad, et kümme inimest kümnest teeks neil vahet ilma eksimata. 11 KASUTATUD ALLIKAD Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit", 2007 Maire Suitsu, "Eesti köök", 2010 "Eesti köök", Ajakirjade Kirjastus, 2003 Wimberg, "Eesti köök", 2010 Mikko Savikko, "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki", 2011 "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking" Ülikooli Kohvik, 2006 "Väärt eesti toidud", Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 Anu Jõesaar, "Omanäolised eesti köögid", 2006 Dmitri Demjanov, Mari Kodres, "Sööme ära!", 2011
Eesti arheoloog Harri Moora, et ida pool Peipsit pidi 11.-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja mõnesugused jooned, mis sealset rahvast eraldasid setudest," kõnelevad selle poolt, et tegemist on kunagise muistse elanikkonna jäänustega, mis on hiljem siirdlaste näol lisa saanud28. Etnograaf Aliise Moora arvates pidid Peipsi idarannikul elanud põliselanikud olema hoopis vadjalased, kuigi ta ei pea võimatuks, et nende hulka põgenes teise aastatuhande algul ka üksikuid eestlasi29. 24 von Köppen 1867: 102 25 von Köppen 1867: 103 26 Kant 1948: 8-20 27 Imar Arens (1958: 113) 28 Moora 1963: 111-112; S.Nigol 1963 29 Moora 1964: 32, 102 Teine ajajärk Vene alade eesti asunduste ajaloos algas 19.sajandil, mil järk-järgult
hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Vee joomist võeti keskajal kui märki puudusest. Linnas hoiduti palja vee joomisest juba puhttervislikel kaalutlustel, inimestele polnud teadmata selle võimalik nakkusohtlikkus. (1) Levinumaid teraviljast hapendatud jooke keskaja Tallinnas oli dunnnber. Ei allikate ega kirjanduse põhjal saa üheselt selgeks, mis joogiga oli tegu, kas kalja või lahja õllega. Samuti jääb selgusetuks taari ja kalja vahekord. Aliise Moora järgi on taar ja õlu omaette tehtavad joogid, kali aga õllepärast saadud jook. Sääraselt valmistatud jooki nimetab Thomas Hiärne hoopis taariks (tahra). Igatahes on Moora väitel mõlemad jooginimetused ,,taar" ja ,,kali" laenatud ka baltisaksa keelde, mis peaks näitama, et tegu oli kohalikku päritolu väga vanade jookidega. (1) Dunneber'i võis Tallinnas valmistada ja müüa igaüks nii palju, kui tahtis, mingeid piiranguid ei seatud
võõrad. Vanarahva toitudega tutvumine tekitas minus huvi neid toite ka ise järgi proovida. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1. Viires, Ants; Vunder, Elle ,,Eesti rahvakultuur" Tallinn, 1998 Roska, Gea; Viires, Ants ,,Söögid ja joogid" (lk 345-366) 2. Kalvik, Silvia ,,Eesti rahva toite" Tallinn 1981 3. Põllumajanduskoja toimetused nr.9 Ottenson, Hilda jt ,,Odav ja tervislik toit" Tallinn 1939 4. Moora, Aliise ,,Eesti talurahva vanem toit" Tartu, 2007 5. (WWW) http://www.naistemaailm.ee/?id=32463 (16.11.2010) Eesmaa, Pamela ,,Rahvakalendri kombeid aastavahetuseks" 6. (WWW) http://www.leivaliit.ee/files/1191490688.pdf (16.11.2010) Pärn, Ellen ,,Rukkileib eestlase põhitoit" 7. (WWW) http://www.folklore.ee/lepp/ (16.11.2010) Lõuna-Eesti pärimuse portaal. Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest 26
4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3. Rahvakunst (tekstiil, ornamentika, kudumid) 4. Majandusvormid (põllum, kalastus, jahindus, karjakasv) 5. Rahvapärane käsitöö 6. Veo- ja transpordivahendid 7. Rahvapärane toit ja selle valmistamismeetodid; Aliise Moora: Eesti talurahva vanem toit Gustav Ränk — Vana Eesti Rahvas ja kultuur — Stock 1949 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad 1. Lääne-E ja saared — mõjutatud rootslastest, tihedalt seotud kalastamisega, kõige kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus, vennaste kogudus. 2. Põhja-E 3. Lõuna-E erinevused P-E-st on kubermangudes, murde- erinevused. 4
annaabi.ee 
