· Välteid tähistatakse lühenditega: I, II, III välde või Q1, Q2, Q3 (rahvusvaheline lühend) · Ühesilbilised kõnetaktid on alati III vältes · Kahe- ja kolmesilbilised taktid võivad olla I, II ja III vältes Välted on kahesilbilised taktisuurused prosoodilised üksused, mille distinktiivsed kestusmallid põhinevad taktisiseste naaberhäälikute kestussuhete erinevatel kombinatsioonidel · Vältehaare on takti rõhulise ja rõhuta silbi järjend · Sõna alguskonsonant ei osale vältevastanduses · Välde eristab sõnu ja sama sõna erinevaid muutevorme: sada, saada; ko-li (Q1), koo-li (Q2), koo-li (Q3) 17. Mis on lauseintonatsioon? Põhitooni muutust kõnes tajume kõnemeloodiana (helikõrguse liikumine kõneüksuses, nt lauses) · Pikema kõneperioodi puhul on tegemist lauseintonatsiooniga (ka tekstiintonatsiooniga), üksiku sõna puhul sõnaintonatsiooniga · Lauseintonatsioonil on peamiseks ülesandeks osutada jätkuvusele, lausetüübile, rääkija
Väärarengut osutavad sellised substituudid, mis on akustiliselt lähedased. EE keele põhjal eelnevale lisaks (E. Lepik) - häälik ei tule kasutusele kõigis positsioonides (näit kaashäälikuühendites hiljem) - hääliku artikuleerimise tugevus ei pruugi olla küllaldane - esineb totaalset palatalisatsiooni (põhjuseks lihaste nõrkus) - võõrsõnades võivad ära jääda sõnaalguse rõhutud silbid, aga ka oma sõnadel võib alguskonsonant ära jääda [Katril ko=trikoo] Dasinger (1997) Pikkusopositsioon Eesti keele kohta Vihman 1971,1976 Pikkusopositsioon : päris väiksena helitute konsonantide (obstruentide) puhul rohkem pikki kui vaja, vokaalide puhul pigem rohkem lühikesi. Vanus 1.9 oli pöördeline, jäid mõned üksikud vead eriti ülipika esisilbi puhul: tupaa pro tuppa. Oksaar 1971,1972: pikkussüsteem kujunes välja vanuses 2.1-2.3
ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad `lõngad', kiad `kingad'). æ kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääæ `pead', dainfinitiivis seläteæ `seletada', käskivas kõneviisis annaæ `anna' vm). ¦ ühenduskaar osutab hääldusseostele (nt ma¦i tia `ma ei tea'). Kõrisulghäälikust võib johtuda kokkuhääldus (lausefoneetiline assimilatsioon), kus järgneva sõna alguskonsonant kandub eelneva sõna lõppu ja tekib kaksikkonsonant, nagu sääntses¦sarvõp¦pään; äräk¦`kaonuæ. · punkt tähistab vajaduse korral pearõhku rõhulise silbi täishääliku järel (para`ai·gu `praegu'). ( ) ümarsulgudes esitatakse: a) sõnad, sõnaosad või üksikhäälikud, mis on plaadilt halvasti kuuldavad; b) sõnavorme selgitavad märkused; c) teksti mõistmiseks vajalikud sõnaseletused (võrdusmärgiga). [ ] nurksulgudes on koostajate poolt lisatud sõnad.
23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov • „The Social Motivation of A Sound Change“ - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. • „The Social Stratification of English in NYC“ – oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. •Prototüüpanalüüsi üks rajajatest •Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika–keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses
36. Mikrosotsiolingvistika. Labov Labov · ,,The Social Motivation of A Sound Change" - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. · ,,The Social Stratification of English in NYC" oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi. Eristas stiile formaalsuse-informaalsuse skaala järgi (nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. · Prototüüpanalüüsi üks rajajatest · Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 23
• 1963 artikkel "The social motivation of a sound change" (põhines tema MA-tööl): ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel • 1966 väitekiri "The social stratification of English in New York City": oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi ja stiilid formaalsuseinformaalsuse skaalal. • Üks konkreetne näide: alguskonsonant sõnades this ja there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: keskklassil standardvariant, töölisklassil [d]. Lisaks on Labov tuntud kui • prototüüpanalüüsi üks alusepanijaid (katse kruuside ja tassidega) • suulise kõne analüüsi üks alusepanijaid, eriti narratiivi ülesehituse uurimises Labovlik mikrosotsiolingvistika • Labov ja tema paljud järgijad lõid nn mikrosotsiolingvistika: keelenähtuste täpse empiirilise analüüsi vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele
annaabi.ee 
