1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3
läbimöödus ja 25 cm sügav. · Väikese augu korral ei paigutu juured küllalt sügavale ja need võivad vihmaga paljaks jääda. · Istik istutakse liiga sügavalt, nii eet isegi alumised oksad on mullaga kaetud · Juured jäävad kahekorra või käänduvad maapinna poole tagasi Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tulebm kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistustuse juures tuleb kontrollida taimejuurte mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise sügavus(max 2 cm), juurte ebanormaalset asendit ja suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist tuleb ka kontrollida. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvisügavust(Peaks olema 2x seemnest suurem)
Kobesta augu põhjas muld.Aseta taim istutusaugu keskele.Laota taimejuured laiali.Hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga.Tihenda pinnas taime ümber.Kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa. 7. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud töödkvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse
Kui puu kahjustusest ei hukku võib haavast puule ligi pääseda mädanikke põhjustavaid seeneeoseid. Põdrad põhjustavad metsadele rohkem kahju kui kitsed. Lehtpuid söövad põdrad aastaringselt, talvel söövad põdrad põhiliselt männikasve. Kitsed söövad talvel nii okas- kui ka lehtpuuvõrseid. Selleks, et vältida väga laiaulatuslikke põdra ja kitsekahjustusi tuleb nende arvukust reguleerida, suurendada rajatavate metsakultuuride algtihedust, samuti võib metsakultuure tarastada või kasutada erinevaid peleteid. (Laas et al. 2011) Jänesed toituvad suvel rohttaimedest kuid talvel põhiliselt lehtpuude ja põõsaste koorest, võrsetest ja pungadest (Laas et al. 2011). Kokkuvõtvalt võib öelda, et ulukid võivad põhjustada liigilise koosseisu muutust, nad võivad mõjutada metsade vanuselist koosseisu kuna hävitavad järelkasvu ja alles jäävad ainult suuremad ja vanemad puud
istutada, istutus toimub spetsiaalse istutustoruga, istutamisel vajutatakse toru lõhikuga koonilise teravikuga maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis mulda kõrvale moodustab istutusaugu, seejärel pannakse torrusse taim mis vajub mööda seda istutusauku, taim peab jääma ülemise servaga 1-2 cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale
Kasutatakse kuivematel liivmuldadel. Diagonaalkülv sarnaneb eelnevaga, sel juhul tõmmatakse lapile 1 või 2 diagonaalset renni. Külviks tõmmatud rennide puhul on seemnete katmine ühtlasem kui hajalikülvil. Seemnekulu sõltub idanevusest, külvikohtade arvust hektaril ja ka külvivõttest. Külvil võib ka kasutada abivahendeid : külvikarp, külvireha, külvitoru ja külvikiilu. 7) Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi
eelised võimaldades kesise toidubaasi korral kauem vastu pidada. Kahjustab ka põllukultuure. Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja tõhusamad ning enamasti ka odavamad. Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda lõpuks odavamaks kui väljalangenud taimede asendamiseks tehtavad kulutused mõne aasta pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad tulevikus kõige enam kahjustatud lehise-, tamme-, saare- ja haavakultuurid.
annaabi.ee 
