V2 = 20 cm3 = 0.00002 m3 104500*0.000003/0.00002 =15675Pa = 15,7kPa 15,7*100/17,8 = 88,2% 100%-88,2% = 11,8% V: Teoreetiline rõhk on 11,8% väiksem tegelikust rõhust. Järeldus: Õhk imbub läbi süstlas oleva tihendi ja sellepärast ongi teoreetiline ja tegelik rõhk nii erinevad. Hõõrdejõu mõõtmine 1. Mõõdan õhurõhu: P0 = 103,4 kPa 2. Mõõdan süstla kolvi läbimõõdu d = 2cm raadiuse r = 1cm ja pindala S = 3.14cm2 3. Leian õhu algruumala süstlas V1 = 20 cm3 4. Leian õhu lõppruumala peale kokkusurumist ja kolvi vabastamist V2= 15 cm3 5. Lõpprõhk süstlas P1= 137,5 kPa (mõõtes) 6. Arvutades: P0V1 = P1V2 P0V1/V2 = P1 P1 = 103400*0.00002/0.000015 = 137,8 kPa 7. Hõõrdejõud kolbi ja süstla vahel Fh=(P1-P0)S Fh=(137,8-103,4)*0.000314=10,6N 8. Fh otsese mõõtmise põhjal Fh=13N Järeldus: Tulemused võivad erineda, sest õhk imbub tihendist läbi.
Vähemalt kui suur peaks olema esialgne aurumullikene, et sammas katkeks? 10 µm kapillaaris on vee spontaanne tõus h=2/gr=(2*0.075)/(1000*9.81*5*10-6)=3.06m. Rippuvas olekus on 30 3=27m veesammas. Selle tipu lähedal on negatiivne rõhk - gh= - 1000*9.81*27= - 264870Pa. Kuni mulli siserõhk on sellest suurem, sammas ei katke. Sellisele rõhule vastab mulli raadius r=2/p=2*0.075/264870=0.57µm, diameeter 1.14 µm. 38. Kui kaua tuleb vett keeta võimsusel 1kW et 1 l algruumala täielikult aurustuks? 1 l vett on 1000g. Selle aurustamiseks kulub 560000cal. Võimsus 1kW=1000J/s=240cal/s. 560000cal genereeritakse 560000/240=2333s=38.9min jooksul=38 min 54 s. 39. Imeva pumbaga imetakse kaevust vett temperatuuril 20°C. Kaev asub kõrgplatool, kus õhurõhk on 650 mmHg. Arvutage, kui kõrgele maksimaalselt saab imeva pumbaga veesammast tõsta. Õhurõhk on 650/760=0.855 osa normaalrõhust. Normaalrõhk suruks veesamba h=p/g=101300/1000*9.81=10.32m kõrgusele
Teisiti väljendades tähendab see seda, et gaasi rõhu ja temperatuuri jagatis on jääv suurus p = const T Sellest lähtudes võime oma alg- ja lõppoleku kohta kirjutada p1 p 2 = , T1 T2 millest lõpprõhk p1 T2 p2 = . T1 Arvutamine annab tulemuseks 150 243 p2 = ( ) kPa = 120 kPa. 303 Vastus: gaasi rõhk temperatuuril -30 0 C on 120 kPa. Näidisülesanne 9. Gaas asetseb kolviga suletud anumas. Gaasi algruumala on 15 L, algrõhk 2 atm ja algtemperatuur 27 0 C. Kui gaas surutakse kokku ruumalani 12 L ja tema rõhk tõuseb 3 atm-ni, siis milline on gaasi lõpptemperatuur? 10 Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kujutab algandmeid. Antud protsessi korral muutuvad nii p 1 = 2 atm rõhk, ruumala kui ka temperatuur. V 1 = 15 L T 1 = 300 K p 2 = 3 atm V 2 = 12 L T2 = ? Lähtume ideaalse gaasi olekuvõrrandist
sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust. Kokkusurutavus- iseloomustab mahtkokkusurutavustegur v, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K. , kus V0- vedeliku algruumala, dV- ruumala muutus, dp- rõhumuutus. Rõhu suurenedes maht väheneb, sellest tuleb ka miinusmärk. Igapäevaarvutustes võib vedeliku lugeda mittekokkusurutavaks. Erandiks hüdrauliline löök. Soojuspaisumine on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu alla. Termiline paisumine. Iseloomustab ruumpaisumistegur K -1. Küttesüsteemides arvestatakse 0°-100°C muutub ruumala kuni 5%.
pabs absoluutne rõhk 1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
pabs ⇒ absoluutne rõhk 1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
annaabi.ee 
