Töö tehtud: 20.03.09 Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku
: tmax = Eaastane / Nmax; tmax . 6. SEJ tehnoloogiline skeem. 1. , 1 + 1 ; 2. 2 + 1 ; 3. 4. 7. Kondensatsioonelektrijaama kasutegur. Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb? , , , . : QKEJ = 3600 Ni + Qk; Qk ; QKTJ = 3600 Ni + Qk,kt; Qk,kt . 8. Osalisi kasutegureid mõjutavad tegurid. Osaliste kasutegurite ligikaudsed väärtused. 9. Koostootmisjaamade ökonoomsus võrreldes elektrienergia ja soojuse eraldi tootmisega. 10. Auru algparameetrid soojuselektrijaamas . Algparameetrite arvulised väärtused. . ... ... . ... . (): p <22,1 MPa; p <24,132 MPa, t=593°C; p> 24,132÷27,58 MPa, t > 593÷621°C 11. Algparameetrite mõju üksikute seadmete kasuteguritele ja seadmete maksumusele. ( ), ..., ... . . , , , ( ), . ... . , . . , , , 12
Siire telje sihis (u) Varda telje punktide teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Pööre ümber varda telje (x) Põhjustab ainult väändemoment Pööre ümber ristlõike peatelje (y) Toimub nii põikjõu kui ka paindemomendi mõjul Siire risti varda teljele (w) Telje punkti siiret telje ristsihis nimetatakse ka varda läbipaindeks. Elastne joon kõverdunud telg, seos w=f(x) elastse joone võrrand y (x)=w`(x) ehk telje pööre võrdub siirde tuletisega. Algparameetrid: algsiire ja algpööre. Integreerimiskonstandid nii ka algparameetrit leitakse rajatingimusest s.t w(x) ja y(x) teadaolevatest väärtustest. Paindemomendi ja põikjõu osatähtsuse võrdlus tala läbipainetes (Mõjutab nii paindemoment kui ka põikjõud.) Põikjõust tingitud siirded on paindemomendist põhjustatud siiretest oluliselt väiksemad. Elastse joone dv w```(x)= -My(x)/EIy(x) Tala elastsejoone universaalvõrrand (Siirete leidmisel piirdume paindemomendi mõjuga)
2. Tegime uue projekti ja koostasime juhendis oleva põhimõttelise simuleerimisskeemi: Joonis 1. Põhimõtteline filtri simuleerimisskeem juhendist Programmis Serenade SV skeem näeb välja järgmiselt: 1 Joonis 2. Koostatud sobitusskeem 3. Valitud sagedus oli meil 5,4 GHz. Avasime TRLi ja selle abil leidsime algparameetrid filtri jaoks elektrilise pikkuse λ/4 juures. Siis hakkame filtrit optimeerima. Joonis 3. Optimeerimise eesmärgid sõltuvalt sagedusest. 2 Optimeerimise tegime järgmiselt: Algselt panin RANDOM funktsiooni otsida sobivad parameetrid, 300 iteratsiooni käigus. Seejärel mitu korda tegin GRADIENT funktsiooniga uuringuid, 10 iteratsiooni. Sai selgeks, et midagi oli valesti
lõppevad katsekeha purunemisega. Käesolevas laboratoorses töös testiti kahte materjali tõmbele. Katsekehade venitamine toimub katsemasinas Z250. Kehad mõõdetakse enne ja pärast katset. Käesolevas katses on katsetatavateks kehadeks on: terasvarras algmõõtmetega l0 = 100,25 mm, d0 = 20.05mm malmvarras algmõõtmetega l0 = 117.26 mm, d0 = 20.3 mm. Proovikeha paigaldatakse masinasse ning algparameetrid sisestatakse katsejutimistarkvarasse. Järmisena täpsustatakse katse kiirus ning soovitud tulemused millele järgnevalt võib katset alustada. Tähtis on peale purunemist proovikehal mõõta baasipikkus ja läbimõõt kaela kohal (pannes selleks katkenud osad kokku). Katsetulemused: Esialgne läbimõõt d0 = 20.05mm Lõplik läbimõõt du = 11.78mm Esialgne pikkus l0 = 100,25 mm Lõplik pikkus lu = 128.96 mm d 2 20.05 2
soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja mis on vajalik 1kg või 1m3 kütuse täielikuks põlemiseks määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. vastavalt keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud vahekordadele. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja Kütused. Kütuse põlemine. Kütus on aine, mille keemilisel nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- ühinemisel oksüdeeriaga (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi küllaldane reageerimiskiirus hapnikuga, põlemisproduktide hüdromehaanilise arvutusega, 3
auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke soojuskandjate lõpp-parameetrid, sellist nim. ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust
Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk.
temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga. Konstruktiivne arvutus (dimensiooni arvutus) Kontrollarvutus. Teadaolevate soojuskandjate alg- ja lõpp-parmeetrite alusel tuleb arvutada selle soojusvaheti küttepind (soojusvahendi pind) mille kaudu antakse soojus üle kuumalt soojuskandjalt jahedamale soojuskandjale st. tuleb konstrueerida soojusvaheti kontrollarvutuse korral on teada soojusvhaet konstruktsioon ja sammuti on teada algparameetrid. Ülesandeks on arvutada lõppaparameetrid. Asja teeb keerulsieks see, et juba arvutse alguses on vaja teada sojsukandjate lõppparameetreid, ehk lõpp temp. Kuna neid lõppparameetrid lähevad soojushulga arvutamisel vaja. Samuti on vaja ka soojusläbikande läbimisel Üheks leinud meetodiks on lähendus meetod. Selleks antakse ette ühe soojuskanjda lõpptemp. Kaasneb soojustehnilise arvutusega hüdrauliline aruvutus mille käigus arvutatakse p = p2 + p1
tüüpjuhtumit: 1) ringprotsess küllastunud (niiske) auruga kuumutatakse isobaarselt, sest rankine ringprotsessi sisestub soojus madalamal keskmisel temperatuuril kui carnoti ringprotsessis.; 2) ringprotsess ülekuumendatud auruga, kus auru algtemperatuur ületab algrõhule vastava küllastustemperatuuri (võimalik siis, kui auru algrõhk on kriitilisest rõhust madalam). Soojuselektrijaamades kasutatav ringprotsess; 3) ringprotsess auruga, mille algparameetrid on kõrgemad kriitilistest. 1) 3.-3.’ Vee isoentroopne komplimeerimine toitepumbas 2) 3.’-4. Vee kuumutamine katlas keemistemperatuurini (+q1’) 3) 4.-4.’ Aurustumine (+q1’’) 4) 4.’-1. Auru ülekuumendamine (+q1’’’) 5) 1. Aur parameetritega p1 ja t1 suundub turbiini ja seal toimub auru isoentroopne paisumine p1lt p2le. 6) 2.-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, soojus antakse jahutusveele....
Lisaks sellele võimaldab sujuvkäiviti käivitada masinat tühijooksul ja koormatult. Sujuvkäiviti valikul tuleb lähtuda mootori nimiandmetest ja käivitusviisist. Normaalsel käivitusel tuleb sujuvkäiviti valida vastavalt mootori nimiandmetele, raskel käivitusel valida kas selleks ette nähtud sujuvkäiviti samade mootori parameetritega. Võib ka valida normaalse käivituse jaoks ette nähtud, aga üks klass kõrgemat, sujuvkäivitit. Soovitavad algparameetrid oleksid: Stardirambi kestus: 10 s. Pidurdusrambi kestus: 0 s (pidurdamine vaba väljajooksuga). Algpinge: 30 % mootori nimipingest (vt. Joonis 7.5, lk 66). Soovitav on kasutada ka voolupiirangut. 69 8. SAMMMOOTORORIGA ELEKTRIAJAM 8.1. Sammmootori ehitus ja tööpõhimõte Sammmootor (Stepper motor) on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsi mootori võlli
Tuleb kasutada kondensaatori jahutusvee jahutamist gradiiris. Kasutatakse ka reguleeritavate vaheltvõttudega turbiine, mis võimaldavad töötada väikese vasturõhuga. Siis on soojusvõrgu vee soojendamine mitmeastmeline. Selleks on turbiini kondensaatorisse monteeritud spetsiaalne torukimp. Joonis 6.60 Vaheltvõtu ja vasturõhuga auruturbiin Seadmete elektriline võimsus on piirides 25 250 MW. Auru algparameetrid on sama suured, kui ainult elektrienergiat väljastavas aurujõuseadmes. Ei kasutata auru vaheülekuumendust. Elektrienergia osa kogu kasulikust energiast () on väiksem kui 55%. 6.4 Gaasiturbiiniga koostootmisjaam Lihtsa ja suhteliselt odava koostootmisjaama saame kasutades gaasiturbiini ja utiliseerides temast väljuvate gaaside soojuse veesoojenduskatlas. Selleks veesoojenduskatlaks tavaliselt ei sobi kaugkütteks kasutatav veesoojenduskatel oma suure aerodünaamilise takistuse tõttu.
annaabi.ee 
