tegemiseks; samuti üldistatud infot või kogemust, mille põhjal saab efektiivselt tegutseda. · teadmus - teadmised millegi kohta (kogumina); süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. 22. Teadmise liigitusi (vähemalt kaks). Kogemuslikud teadmised(ekspertteadmised). Inimteadmisi võib klassifitseerida: tehnilisteks (kehtivad "kindlasti" - neid saab esitada näiteks valemite või algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest. Realiseerimie ja testimine. Teadmussüsteem- Infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava
protsesside haldamine võrguliides ja võrguprotokollid turvalisuse garanteerimine Operatsioonisüsteemi muud funktsioonid kasutajate andmebaas tarkvarahaldus kettaressursside haldus monitooring Algoritmilised (programeerimiskeeled) C, C++, Basic, COBOL, Java, Lisp, assembler .... Kirjelduskeeled (spetsifitseerimiskeeled) HTML, RDF, XML, SQL, ... Korraga mõlemat: loogika Praktiline süntees: algoritmilised keeled manipuleerivad kirjelduskeele abil antavate objektidega, algoritmilise keele abil töödeldakse kirjeldusi näited: Javascript ja HTML., C ja SQL, .... Universaalne, välja arvatud tippkiirust nõudvad või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java Maksimaalset kiirust nõudvad rakendused, süsteemprogrammeerimine: C, C++ Windowsi rakenduste programmeerimine: C#, VisualBasic, C,Java, ... Brauseri programmeerimine: Javascript, (Flash, Java) Serveri programmeerimine: PHP, Python, Java, Perl, Ruby, C, ..
Probleemiga on tegemist siis, kui inimesel on vaja saavutada mingi eesmärk, kuid ta ei tea kohe, kuidas seda teha. Selge struktuuriga probleemidel ehk ülesannetel on üks kindel lahendusviis, need lahenevad kindlate algoritmide, st õigele lahendusele viivate reeglite või protseduuride järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel ehk probleemülesannetel pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldsegi laheneda. 9. Probleem- ja tüüpülesannete olemus (algoritmilise ja mittealgoritmilise lahendusega ülesanded). Vt eelmist küsimust. - Ülesandeid, millel on vaid üks kindel lahendusviis, nimetatakse algoritmilise lahendusega ülesanneteks. - Ülesandeid, millel pole ühtset lahendusviisi, nimetatakse määratlemata lahendusviisiga ülesanneteks. 10. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Et määratlemata struktuuriga probleemide lahendamisel toimida siiski otstarbekamalt ja edukamalt, kasutatakse heuristikuid
Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 156 late instituut. late 78 FPGA-de loogiline implementatsioon (Tehnoloogiast sõltuv loogiline optimiseerimine ning FPGA-de füüsiline disain) Technology mapping (tehnoloogiline kaardistamine) teisendab algoritmilise loogilise võrgu loogiliste elementide võrguks Optimiseerimise kriteeriumideks on pindala (kasutatavate loogikaelementide arv) ja viide (loogikaelementide paigutus) Oluline on veenduda, et loogika mahuks FPGA-sse või et FPGA oleks võimalikult efektiivselt kasutatud. Füüsikaline disain jaotatakse kahte etappi: Placement-määratakse ära loogililste elementide positsioonid ja I/O portide asukohad
Arv n jagub kõigi nende algarvudega p. Iga naturaalarv n on esitatav täpselt ühe unikaalse kanoonilise kuju avaldisena. Nt. 35 = 5*7 ==> Kanoonilise kuju näide. *Suurim ühistegur(SÜT)- Naturaalarvude a ja b ühisteguriks nimetatakse igat naturaalarvu, millega jaguvad nii arv a kui ka arv b. Selliste ühistegurite hulgast suurim ongi suurim ühistegur, inglise keelses kirjanduses gcd e. Greatest Common Divisor. *Suurima ühisteguri leidmist on mugav sisse programmeerida algoritmilise Eukleidese meetodi baasil. Eukleidese algoritm võimaldab hästi lahendada ka lineaarseid diofantilisi võrrandeid ning kongruentse. *Kahte arvu nimetatakse üksteise suhtes ,,relatiivselt algarvuliseks", kui nende arvude a ja b jaoks ei leidu ühest suuremat ühistegurit. (Tegelikkuses ei pruugi nad kumbki olla algarvud). *Vähim ühiskordne(VÜK)- Arvude a ja b vähim ühiskordne on nende arvude vähim ühiskordne tegur e
Samas tuleks vältida tarbetute asjade mõõtmist ning karta pseudooptimeerimist. Kui võtmemõõdik (KPI) on ebaõnnestunult valitud juhib ta meid tegelikult ebasoovitavas suunas – seda oleks vaja varakult tähele panna! - eesmärgiks peaks olema ressursside optimeerimine kulusäästlikul, timmitud efektiivusega (nn. lean) meetodil: „just-in-time“, aga tegelikult ka „just-in-(right)-place“; - tarkvara / algoritmide optimeerimine on efektiivsem kui riistvara jõudluse lisamine (ja algoritmilise vea likvideerimine kõrvaldab ressursimahukuse juurpõhjuse). Efektiivse ülalhoiu tagamise võtmeküsimus on kindlasti IT lahenduste elutsükli haldusega seonduv. Elutsükli haldamine ei ole ainult operatsioonisüsteemi (OS), andmebaasimootori (DB) ja rakenduse õigeaegne uuendamine kehtivale viimasele versioonile, vaid ka arendusprojektide kõrge kvaliteet. Ehk siis - Tagada piisav kvaliteet minimaalse hinnaga. Tagada Kliendi rahulolu, stabiilsus, piisav
tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni- tasid, et IQ-testide tulemused olid tõepoolest paranenud, seejuures tüd- rukutel rohkem kui poistel ja noorematel rohkem kui vanematel lastel. Kõige suurem kasv võrreldes 60 aasta taguste tulemustega oli niisugus- tes alatestides, mille lahendamine nõudis lühimälu ja tähelepanu ning oli seotud algoritmilise info töötlemisega, ehk niisuguseid spetsiifilisi oskusi nõudvates alatestides, mis oleksid kergesti lahendatavad tänapäevaste teh- niliste vahendite – kalkulaatorite või arvutiprogrammide – abil. Üldise vaimse võimekuse ehk g-faktori suurema osakaaluga testide puhul sellist tulemuste paranemist ei ilmnenud. Professor Jüri Allik (2009) ütleb selle kohta, et võrreldes eelkäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on aga muutunud arukuse sisu. Efektile nime andnud J
annaabi.ee 
