Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2 MÄND Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus% 1 55,82 59,03 50,62 9,32 14,25 2 28,64 31,10 26,71 6,74 14,12 3 35,75 37,99 32,35 9,51 14,85 4 34,73 37,21 31,63 8,93 15 5 35,49 37,81 32,13 9,47 15
- vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus Konstantse kaalu saavutamisel kaalutakse niiskussektsioonid ja arvutatakse algniiskus Töö aruanne: Töö eesmärk Töö käik ja tulemused Töötulemuste analüüs 2 Katsetulemused Immutusaine neeldumine Immutussügavus, mm Puit Niiskus Algkaa Lõppkaal, Kasv,
puit Tangents. Termopuit Radiaal Tangents. Pundumiskiirus Indikaatorkellade näidud Aeg, min Naturaalpuit Termopuit Radiaalsuund Tangentsiaalsuund Radiaalsuund Tangentsiaalsuund 0 15 30 45 60 75 90 Pundumiskiirus Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus Lõppniiskus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine Niiskusdeformatsioonid Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. kokku tegur, %/% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 10
- vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus Konstantse kaalu saavutamisel kaalutakse niiskussektsioonid ja arvutatakse algniiskus Töö aruanne: Töö eesmärk Töö käik ja tulemused Töötulemuste analüüs 2 Katsetulemused Immutusaine neeldumine Immutussügavus, mm Puit Niiskus Algkaa Lõppkaal, Kasv,
muutes samas puidu niiskusekindlaks ja vastupidavaks termopuidu-protsessi abil. Praktikumide tunnis läbiproovitud katsetes tegelesin nii termotöödeldud kui tava puiduga. Termotöödeldud puidul oli tasakaaluniiskus ja niiskusimavus oluliselt väiksemad kui tavalisel puidul. Võrdluseks toon enda katsete tulemustena saadud tasakaaluniiskused kase ja termokase puhul. Tasakaaluniiskus kasel Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus% 1 52,83 56,51 48,79 7,65 13,66 2 54,86 59,39 50,70 7,58 14,63 3 51,83 55,52 47,65 8,06 14,18 4 51,21 54,82 47,20 7,83 13,9 5 54,91 58,60 50,60 7,85 13,65
toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem) Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil: 10 Gnv k k (w w ) Vk =------------------------------------- g k k Tk(100-w ) Kus: Gnv-niiske vilja ja rüpsiseemne kogutoodang majandis või majandi osakonnas,tonni; w -tera-ja kaunvilja ning rapsiseemne algniiskus (kaalutud keskmine ja arvestuslik niiskus) %; w -tera-ja akunvilja ning rapsiseemne lõppniiskus (niiskus pärast kuivatamist) %; g -antud viljakuivati kauivatuskambri (so.sooja õhu kanalitega kuivatuskambri) eritootlikkus, so.kui palju vett kg-des eemaldatakse ühes tunnis 1m s kuivatuskambris, seega mõõtühik on kg/m h, kui kuivatatakse sööda-ja toiduvilja;
Kokku Kuuma õhu temperatuur, 175 Väljuva õhu temperatuur 160 Võrgu liikumise kiirus, m/min Minimaalne 40 Maksimaalne 60 Kuivati tootlikkus, /h 4,5 Projekteeritud 7,0 Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%) Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga: Q3 n= p W S Akv 17 Akv - kuivati tootlikkus, m 3 /h p tööpäevade arv W- vahetuste arv tööpäevas S vahetuse kestvus, tundi n= = 0,8 tk. 2.4. Spoonilindi tükeldamine
Kokku Kuuma õhu temperatuur, 175 Väljuva õhu temperatuur 160 Võrgu liikumise kiirus, m/min Minimaalne 40 Maksimaalne 60 Kuivati tootlikkus, /h 4,5 Projekteeritud 7,0 Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%) Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga: Q3 n= p W S Akv 17 Akv - kuivati tootlikkus, m 3 /h p – tööpäevade arv W- vahetuste arv tööpäevas S – vahetuse kestvus, tundi n= = 0,8 tk. 2.4. Spoonilindi tükeldamine
paranevad toodetava turba kuivamistingimused soo pinnal. (mida kuivem seda kiirem kuivamine; kõrge põhjaveetaseme korral kapillaartõus freesitud kihti ja see jääb märjaks). Turba tiheduse suurenemine vajumise arvel suurendab õhukuiva turba väljatulekut ühest mahuühikust. Kuivendusnorm (tähis tekstis z) mõjutab ka kuivamise kestust. Näitena on leitud, et madalsoos z = 65...40 cm kuivamisaeg vastavalt 9...14 tundi, rabas 10...27 tundi (algniiskus 76%, lõppniiskus 54%). 16. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused
kuivatuskadu esialgsest massist (%) = 100(W1-W2)/(100-W2) kus W1 teravilja niiskus enne kuivatamist % W2 teravilja niiskus pärast kuivatamist % kuivatuskadu (kg) = S(W1- W2)/(100- W2) 30 kus S teravilja mass enne kuivatamist kg Teravilja kaalu suurenemine ja kahanemine: x = 100(w2-w1)/(100-w2); x = 100(w1- w2)/(100- w2) kus x kaalu kahanemine või suurenemine % w1 teravilja algniiskus % w2 teravilja lõppniiskus % Kui ühte ja sama kultuuri kasutatakse mitmeks otstarbeks (siloks, heinaks, kuivsiloks, seemneks jne), siis arvestatakse omahind igale toodanguliigile eraldi, kasutades ümberarvutusteks koefitsiente, mille alusel kogu kulutuste summa erinevatele toodanguliikidele jaotatakse. Loodusliku heina omahind leitakse tegelike kulutuste alusel; kultuurheina- ja karjamaade rajamise kulud mis lülitatakse esialgu lõpetamata tootmise kuludesse,
annaabi.ee 
