Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav. Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara kooli 1 klassi paraleelklass ning õppeaastal 2008/2009 on Koosal taas 3 klassiline algkool. (10; 11) 3.2. Haridusajalugu Välgis Eesti Ajalooarhiivi säilikute hulgas on Riia vaimuliku Konsistooriumi fond 1655, mille fondi
reedeni kella 9-st hommikul kella 4-ni pärastlõunal koos 1-tunnise lõunavaheajaga, laupäeviti kella 9-st kuni 12-ni. Õppeaasta kestis üldjuhul 15. oktoobrist 15. aprillini. Eesti iseseisvudes kehtestati 1919 esialgu 4-aastane koolikohustus. Ent "Avalike algkoolide seadus" aastast 1920 sätestas üleriigilise 6-klassilise koolikohustuse. Nii saigi 1921 senisest Idavere vallakoolist Haljala Kõrgem Algkool, mis 1925 nimetati ümber Haljala 6-klassiliseks Algkooliks. Sellisena püsis ta II maailmasõja lõpuni. 1944, juba Nõukogude Eestis, sai kooli nimeks Haljala 7-klassiline Kool. Seoses 8-aastase koolikohustuse kehtestamisega muudeti kool 1961/62.õppeaastast 8-klassiliseks. 1982 sai Haljala koolist keskkool ning 2001. aastal sai sellest Haljala Gümnaasium. Kokkuvõte Läbi 20-nda sajandi oli Virumaa koolides olukord kehvavõitu ning õpilastel ja õpetajatel halvad töötingimused
tema poja Aare Lepa koolielust pilte. 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust Minu vanaema koolitee algas 1936. aastal ja lõppes 1942. aastal. Ta käis koolis Venemaal. Kooli nimi on Majakova ning asus samanimelisest külast umbes viie kilomeetri kaugusel. Kool oli puumaja, mis peale sõda täielikult hävis. Maja oli kahekordne, Sinna mahtus seitse klassi ja kooli nimetati algkooliks. Teised kooliastmed puudusid. Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima
siis on eeldatav, et kõik vabad summad suunatakse uude Peetri kooli ehitusse, sest valla kontekstis on see kõige kiiremini arenev piirkond. Kuigi kui vallakeskus asuks ikka veel Raasiku vallas, oleks prioriteedid Raasiku põhikooli ning Aruküla põhikooli staadioni renoveerimine, mis ilmselt Rae valda kuuludes langeks tegevuste listi tahaotsa. Hetkel on Pikavere kool Raasiku vallas olnud aastaid selline, mis kõigepealt muudeti põhikoolist algkooliks ning nüüd juba arutatakse, et kas on hea mõte seda edasi hoida sellisena nagu on. Samas on ikka ja jälle vallas leitud, et algkool peaks vähemalt Pikaveres olema ja pigem peab jälgima, et inimesed, kes Pikaveres elavad, ka oma lapsed sinna kooli paneks. Kui Raasiku vald liidetaks nüüd Rae vallaga, siis oleks selge, et võrreldes näiteks Jüri gümnaasiumiga, kus käib ühes klassis poole rohkem inimesi, kui terves Pikavere koolis, on Pikavere kool vallavalitsusele pigem koormaks,
Sellisena oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis. 1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla. [1] Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/ 1.3 Mõisapark Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on rajatud Robert von Tolli poolt 1866. aastal ning selle sündmuse tähistamiseks on
Lõpuks nõustuti siiski ise teede korras- pidamisega, kui selleks Maavalitsuselt laenu paluda. Esimese volikogu ajal pandi paika ka tulevase surnuaia plats. Aasta lõpul muutus valimisseadus ja volikogu tuli ümber valida. Selle liikmete arv vähenes 15-ni.Volikogu esimeheks jäi A. Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele. Kevadel alustati postijaama ümberehitust algkooliks ja viidi see ka sügisel lõpule. Üritati avada ka keskkooli ja kutsekooli. Korda läks ühes Haridusseltsi abiga vaid avada kohalik avalik raamatukogu. 1924. aasta sügisel tehti algust tänavate valgustamisega. Seati üles viis elektrilampi käidavamatele kohtadele (praegusse turuplatsi, Kesk tänavale, Pikale tänavale, raudteejaama juurde ja Kärneri tänava algusesse). Alevivolikogu vaidles teravalt kalmistu täpsema asukoha üle, kaaluti supelhoone ehitamist.
Maria tõi välja neli erinevat faasi, kaks neist lapsepõlves (12 aastat kuni täiskasvanud lapseni) ning kaks moodustumise faasi täiskasvanueas (noor täiskasvanu kuni 24 eluaastani). See arusaamine sisaldab Montessori argumenti uuest ja maisest hariduses, põhinedes lapse arengufaasidel ja vajades erinevat hariduskeskkonda igaühele. Nii uskus ta, et arendamine võiks vastata lapse arenguperioodidele - selmet jagada koolid lasteaiaks, algkooliks, põhikooliks ja ülikooliks tuleks haridus (õpetamine) jagada faasideks. Montessori katsetas esimest korda oma ideid ja materjale eelkooliealiste laste peal, kes reageerisid tema õpetusele positiivselt. Nii jõudis Maria Montessori arusaamisele, et senine õpetamine ei vajanud ainult reformi ta mõistis, et haridussüsteem vajas revolutsiooni. See pidi sisaldama inimese arengufaaside äratundmist ja eesmärkidest arusaamist, juhatusi ja võimeid, karakteri võimekust igaühele
annaabi.ee 
