vx=(x-x0)/t, (m/s) 14. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on kui keha kiirus muutub teatud võrdsetes ajavahemikes ühesuguste väärtuste võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutumist ajaühikus. Kiirendus võib olla positiivne kui ka negatiivne. Kiirendus on posit juhul kui lõppkiirus on algkiirusest suurem, kui lõppkiirus on algkiirusest väiksem, on kiirendus neg. a= V-Vo/t ühik- 1m/s2 Hetkkiiruse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel V= Vo + at Vo on algkiirus a- kiirendus t- aeg NB! Tuleb arvestada ka sellega, et kiirendus võib olla negatiivne. Sel juhul on lõppkiirus algkiirusest väiksem ning tegemist on aeglustumisega. Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel TULETAMINE: NIHKE VÕRRAND: 1. S = VKT 2
Asendades selle võrrandisse (4.32) saame lõppvastuseks k k 2 v2 = 2 - 2 + v0 x x0 Näide 4.5 Keha massiga m liigub keskkonnas, mille takistus on võrdeline kiiruse kuubiga. Võrdetegur on k m . Alghetkel oli keha kiirus v0. Leida ajahetk, millal kiirus on 4 korda väiksem algkiirusest. Teisi jõudusid mitte arvestada. Lahendus Liikumine toimub maapinna tasapinnas ja on sirgjooneline. Suuname x-telje liikumise suunas ja teema joonise. See tuleb analoogiline ülesannetega 4.3 ja 4.4. 0 R M x J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 26 Joonis 4.3
Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on tehiskaaslasele Maa külgetõmbejõust tingitud kesktõmbekiirendus ligikaudu võrdne vaba langemise kiirendusega g Maa pinnal. Tähistame tehiskaaslase kiiruse maalähedasel orbiidil v1.
raadiusest) pidi olema udukogu-sarnane moodustis, väga erinev harilikest tähist. Umbes sarnane on olukord ka teistes kaksiktähtedes. Kujutame ette, et selles udukogus tekkisid kaks tuuma tulevaste tähtede algidudena (tekkimise põhjuseks võiks olla mööduv kolmas keha, kuid mitte tingimata); need tuumad, ise olles veel udukogud kokku-tõmbumise staadiumis, tõmbasid endasse ülejäänud udumassi ja hakkasid tiirlema üksteise ümber. Tiirlemise orbiidi omadused on aga määratud sel juhul algkiirusest, mida kehad üksteise suhtes omasid eraldumise momendil; see algkiirus polnud muud kui ürgelise udu pöörlemise kiirus ümber oma telje. Kui algkiirus on väike, hakkavad tuumad üksteise poole langema, saavutades teataval momendil väiksema kauguse ja siis hooga eemaldudes, liikudes piklikku teed mööda; suurema algkiiruse korral on tee vähem piklik ning kehade väiksem kaugus on suurem; teatava suurima piirkiiruse korral jäävad
ülesvisatud keha algkiirus ei ole kunagi null. vo 0, lõppkiirus võib olla null v = 0 , sest kiirus pidevalt väheneb. Alla liikudes (kukkudes) enamasti algkiirus on null vo = 0 ja lõppkiirus ei ole null v 0 ning kiirus pidevalt suureneb. Ühtlaselt muutuva liikumise teepikkuse arvutusvalemi saamiseks viime läbi järgmise arutelu. Ûhtlaselt muutuva liikumisel keskmine kiirus on võrdne alg - ja lõppkiiruse aritmeetilise keskmisega vk= ( vo+v )/2. Kiirus v sõltub aga algkiirusest ja kiirendusest vastavalt valemile. v = v0 + at. Nii saame keskmiseks kiiruseks vk = ( vo+vo+at )/ 2, siit saame kiiruse valemi vk = vo+at/2 ja teepikkuse s = vot + at2/2 Antud kiiruse valem on kehtiv, kui alg - ja lõppkiirus ei ole nullid (v0 ja vo0). Kui keha alustab liikumist paigalseisust, s.t. vo=0 , siis kiirus v =at/2 ja teepikkus s = at2/2
ära lahendada. Substraat on ajas muutuja. Kui algkiirusi mõõdame, siis on tingimuseks, et substraat ei muutu ajas. Substraat tuleb asendada: [S0]-[P] on substraadi konts, mis on ajas jäänud. Siis saabki integreerida ja tulemuseks on: See võrrand on kehtiv ainult juhul, kui kiiruse languse taga on substraadi ärakasutamine. Kui tegemist ensüümi inaktivatsiooniga jne, siis võrrand enam ei kehti. Leiame aja, mis kulub kiiruse langemiseks mingi protsendi võrra algkiirusest. Ntx otsime aega, mille jooksul kiirus langeb 1% võrra ehk . kui kiiruse langemise põhjuseks on ainult substraadi äratarbimine, siis on ka substraadi vähenemine 1% vms, mõelge selle peale Konstant kasvab koos kontsentratsiooniga. Kui substraadi konts on võrdne K M, siis konstandi väärtus C on 0,04, kui substraat aga võrdne 10KM (ensüüm on 90% küllastunud substraadiga), siis on konstant 1,105. Lineaarse osa kestvus pikeneb, kui ensüümi kontsi vähendada.
lõpeb püssirohugaaside juurdevool ja hul heli. rõhk rauaõõnes langeb kiiresti. Rõh- Võib juhtuda, et pärast löökuri lööki ku kuuli väljumisel nimetatakse suud- kapsli pihta lasku ei tule või toimub merõhuks (Ps). Kuuli kiirus rauast väl- see hilinemisega. Esimesel juhul on jumise momendil (Vs) on mõnevõrra tegemist tõrkega, teisel juhul viitlasu- väiksem kuuli algkiirusest. Mõnel ga. relval (näiteks 9 mm kaliibriga püsto- Tõrge on relva või laskemoona rike, lil PM ja eriti lühiraudsetel relvadel) mille puhul pärast päästikule vajuta- teine periood puudub, sest kuul jõuab mist lasku ei toimu. rauast väljuda enne paiskelaengu täie- likku põlemist. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeg- 4
annaabi.ee 
