Arvati, et milleeniumivahetusel saabub maailma lõpp. Apokalüpsis jäi siiski tulemata, kuid kas oli hirm uue ajastu ees õigustatud? Teadlased on leiutanud mitmeid asju, mis aastasaja alguses veel täiesti mõeldamatuna tundusid, ning mis on toonud inimkonnale võib-olla rohkem kahju kui kasu. Praeguses ühiskonnas on väga oluline haritus ja oskused. Veel sajand tagasi piisas kohalikus külakoolis omandatud algharidusest, kuid tänapäeval teevad masinad inimeste eest ära tööd, mis nõuavad lihtsamaid teadmisi. Selleks, et ära elada ning elus oma kohta hoida või saavutada on vaja omandada rohkelt tarkusi, olla ambitsioonikas ja jõuda kõige muutuvaga sammu pidada, sest vastasel korral on elu hammasrataste vahele sattumina üsna tõenäoline ning sealt välja saada on palju raskem kui sinna sattuda. 21.sajandit võib pidada Interneti ja sideajastuks. Seoses infoühiskonna levikuga on suur
Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. Kutseharidussüsteemi väljaarendamine jõuab märkimisväärsete tulemusteni alles iseseisvusaja lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines kutsekooliti 1st kuni 4 aastani. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. Rahvusliku kõrghariduse tähtsaimaks keskuseks oli Tartu ülikool, mis avas oma uksed iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes 1919. aastal. Kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel
1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse peragoogika rajaja Jan Amos Komensky. Ühtluskoolides välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja 7 elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre 2000). 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht. Esimesena asus sellele kohale Karl August Senff, kes tegeles graafikaga, eriti vaselõikega. Senffi selguse ja lihtsuse taotlus ning kalduvus kergele idealiseerimisele näitavad, et oli oli järjekindel klassitsist. Tema järglased kujundasid välja 19. Sajandi
autoritaarsega. 20. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng 1925 loodi Kultuurkapital ehk KULKA  kultuuri finantseeriv asutus. (toetused ja stipendiumid) 1925 anti välja ka Kultuurautonoomia seadus  vähemusrahvastel oli õigus ise oma kultuurielu korraldada. (vähemusrahvus ehk 3000 inimest) seda kasutasid reaalselt ära ka juudid ja baltisakslased. Kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. (ennem oli vene keeles) algharidusest sai kõrgharidus ja kehtestati kohustuslik haridus tasuta 6 klassi. Kirjandus  Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Muusika  tuntuks said uued helikunstnikud (nt Eevald Aava ooper ,,Vikerlased") Kunst  asutati ühing Pallas, mille eesmärk oli edendada ja tutvustada kunsti Film  1924 esilinastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" Sport  Kristjan Palusalu suured saavutused Haridus  kehtestati 6 klassiline haridus, mis oli kohustuslik
Hariduse areng 1925- loodi Kultuurkapital kultuuri rahastamiseks  KUKLA sai raha alkoholiaksiisist ja hasartmängumaksudest jagati raha kirjandusele; kunstile; muusikale;spordile;teadusele traditsiooniline rahvakultuur : isetegevus  laulukoorid, näiteseltsid keskused  rahvamajad-mõisa peahooned ja uued majad Haridus: koolisüsteem eesti keeles - algharidusest kõrghariduseni ühtluskool  üle terve eesti kehtisid samad õppekavad 6 klassi kohustuslik ja maksuvaba uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad 1925 kultuuriautonoomia - 3000 vähemusrahvuslast  oli õigus juhtida oma kultuurielu  rootslased,venelased, baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur''
1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse pedagoogika rajaja Jan Amos Komensk. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema astme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreiskoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre, 2000). 15 Kindlamale alusele seati talurahvakoolide korraldus alles pärast pärisorjuse kaotamist 1816. (resp. 1819.) aastal. Koolide asutamise ja ülalpidamise kohustused jäid siitpeale valdade kanda. Hariduse andmist väärtustati koolmeistrite sotsiaalse staatuse tõstmisega, vabastades nad pearahamaksust, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest (Laur, 2003). 16 5. KULTUUR
talupojad olid harjunud. 1802. aasta säravaimaks sündmuseks sai Tartu ülikooli taasavamine. 1803. aastast sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema astme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreisikoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni. Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vennaste kogudus nõuab rangelt vagadust ja kõlblust. Mehed ja naised istuvad ka kooris eraldi. Vennaste kogudus suhtub halvustavalt folkloori, rahvariietesse, ehetesse, rahvalauludesse, - pillidesse. Kõik need olid nö
annaabi.ee 
