koos märkidega (+ või -), mis neil on. Näide 2 Üksliikmete 2,3a2, -bc3 ja 12 ab summa on 2,3a 2 bc 3 12 ab 2 Üksliikmete lahutamisel üksliikmest tuleb lahutatavad üksliikmed kirjutada vähendatava järele vastandmärkidega. Näide Üksliikmete 3,7x, 5x3 ja - x2 lahutamisel üksliikmest 6 saame avaldise 6 3,7 x 5x 3 x 2 Üksliikmete liitmisel ja lahutamisel saadud avaldisi nimetatakse algebralisteks summadeks. Üksliikmete algebralises summas võib muuta liidetavate järjekorda. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Üksliikmete algebralise summa koondamine. Üksliikmete korrutamine ja jagamine Kui üksliikmete algebralises summas esineb sarnaseid liikmeid, siis need koondatakse, s. t. asendatakse kõik sarnased liikmed üheainsa liikmega, mille kordaja võrdub asendatavate liikmete kordajate summaga.
ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus. II OSA KLASSIKALINE LOOGIKA Klassikaline loogika on KAHEVALENTNE(bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest, mille nimetusteks saab olla tõene või väär. Funktsioonid, mis on defineeritud ühe hulga põhjal, st funktsioonid, mis kujutavad suvalise hulga A otseastme sellesama hulga elemendiks. Selliseid funktsioone nimetatakse algebralisteks teheteks või ka lihtsalt teheteks(operation). Tehte tulemid kuuluvad võimalike argumentide hulka A. Tehte argumente nimetatakse operandideks. LOOGIKAALGEBRA TEHE on tõeväärtuste hulgal(tõene, väär) defineeritud tehe. Neid arve, millega tehet sooritatakse nimetatakse OPERANTIDEKS. Kui tehtes on kaks operanti, siis on tegemist BINAARSE tehtega. Kui tehtel on üks operant, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see UNAARNE tehe.
Tahuka pinnalaotus on tasandiline kujund, mis on koostatud tahkude tõelistest kujudest, arvestades tahkude omavahelist paiknemist. Pinnalaotus püütakse alati teha võimalikult kompaktne (minimaalse ümbermõõduga). 67. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil ruumikõver mitte. 68. Mis on algebralise kõverjoone järk? Analüütilised jooned on võrranditega määratavad, jaotudes võrrandi liigi järgi algebralisteks ja transtsendentseteks. Algebralise tasakõvera järk on võrdne selle joone võrrandi astmega. Geomeetrilises tõlgenduses tähendab algebralise tasakõvera järk selle joone lõikepunktide arvu sirgega. Algebralise ruumikõvera järgu määrab selle kõvera ja tasandi lõikepunktide arv. 69. Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta. teist järku joone paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon.
diferentsiaalvõrrandid algebralisteks võrranditeks. See meetod toimib ainult probleemide puhul, mille määramispiirkonnaks S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust lim 𝑆𝑛 siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1
20 Joon. 40 7. JOONTE LIIGID Jooned jagunevad järgmiselt: 1) sirgjoon e sirge; 2) kõverjooned e kõverad, viimased jagunevad alljärgnevalt: a) tasakõverad- asuvad täielikult ühel tasandil; b) ruumikõverad. Graafilised kõverad - pole kirjeldatavad võrrandi abil, mis ei tähenda, et nad ei kujuta mingit seaduspärasust. Analüütilised jooned - kirjeldatavad võrrandi abil ning jagunevad a) algebralisteks (näit. y = ax + b ); b) transtsendenseteks ( näit. y = x sin x ). Algebralise tasakõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - joone maksimaalne lõikepunktide arv sirgega. Ainus esimest järku joon on sirge. Algebralise ruumikõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - maksimaalne lõikepunktide arv tasandiga. Lihtsam ruumikõver on kruvijoon. 7.1. Teist järku jooned Kõiki teist järku jooni võib saada pöördkoonuse lõikamisel tasandiga. Seepärast
𝜕𝑥1 𝑠𝑘 Selle abil saab teisendada diferentsiaalvõrrandid algebralisteks võrranditeks. See meetod toimib ainult probleemide kujul n := ||𝑠|| = (cos 𝛼1 … cos 𝛼𝑛 ) kus 𝛼𝑘 on nurgad vastavate koordinaattelgedega . Et kasutada eelnevat tulemust,
a0 x + a1 (b0 = 0) . b0 x + b 1 Definitsioon 6. Algebraliseks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni y = f (x), mis rahuldab v~ orrandit P (x)y n + Q(x)y n-1 + . . . + R(x)y + S(x) = 0 (n N), kus P (x), Q(x), . . . , R(x) ja S(x) on mingid pol¨ unoomid. Lihtsamateks algebralisteks funktsioonideks on konstantne funktsioon, astmefunkt- sioon x ( Q{0}) ja pol¨ unoom. Definitsioon 7. Irratsionaalfunktsiooniks nimetatakse algebralist funktsiooni, mis ei ole ratsionaalfunktsioon. Kui Z, siis x on ratsionaalfunktsioon ja kui Q / Z, siis x on irrat- sionaalfunktsioon. Definitsioon 8. Funktsioone, mis ei ole algebralised, nimetatakse transtsendentse- teks funktsioonideks.
annaabi.ee 
