Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks
33. Kas termodünaamilises protsessis tehtav töö on oleku või protsessifunktsioon. termodünaamilises protsessis tehtav töö on protsessifunktsioon 34. Tehnilise ehk kasuliku töö mõiste ja graafiline kujutamine p-v diagrammil. Juhul kui termodünaamiline keha läbib süsteemi pideva voolusena (vt joonis ), p1v1 p2v2 lt koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis-, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast: lt= ls +l + lv 35. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 36. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast 37. Siseenergia mõiste.
termodünaamilises protsessis tehtav töö on protsessifunktsioon 35. Tehnilise ehk kasuliku töö mõiste ja graafiline kujutamine p-v diagrammil. Juhul kui termodünaamiline keha läbib süsteemi pideva voolusena (vt joonis ), p1v1 p2v2 lt koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis-, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast: lt= ls +l + lv 36. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 37. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast. 38. Siseenergia mõiste. Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast. 39
) DH nimet. reaktsiooni tekkesoojuseks ehk entalpiaks. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eraldub soojushulk, kuid praktikas kasutatakse org. ainete põlemisel mõistet kütteväärtus (naftal 10400- 11000 kcal/kg, suhkrul 3940kcal/kg). Hess’i seadus: reaktsiooni soojusefekt ei sõltu sellest, kas reaktsioon kulgeb ühes süsteemis või vaheetappidena. DH=DH1+DH2+... . Keemilise reaktsiooni soojusefekti arvutatakse tulenevalt Hess'i seadusest järgnevalt: 1)saaduste tekkesoojuste algebralisest summast lahutatakse lähteainete tekkesoojuste algebraline summa; 2) lähteainete tekkesoojuste algebralisest summast on lahutatud saaduste tekkesoojuste algebraline summa. Erandkorras võib keemilisel reaktsioonil DH=0 – sidemete lagunemisel neeldub sama palju energiat, kui eraldub uute sidemete moodustamisel. 46. Seosed keem.reakts.i ja energia vahel: Keemilise reakts-iga kaasneb alati energia neeldumine või eraldumine
Töö põhimõõtühikuk on N∙m=J, avaldatuna 1 kg td-lise keha kohta aga J/kg. Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.). Tehniline töö. Juhul, kui td-line kehaläbib süsteemi pideva voolusena, koosneb süsteemist saada töö keha sisenemis-, väljumis ja meaanilise töö algebralisest summast lt=ls+l+lv, mida nimetatekse tehn. tööks. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt avatud td süst.Tähistades td keha rõhu ja erimahu süsteemis sisenemisel p1 ja v1, avaldub sisenemistöö ls=p1v1, väljumistöö lv=-p2v2. Mehaaniline töö on l=v1∫ v2ni pdv. Tehes vastavad asendused, saame: lt= p1v1+( v1∫ v2ni pdv)- p2v2. Tehniline töö lt avaldatase keha 1kg-le: lt=-p1stp2ni• vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha rõhk süsteemi
Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on „tähestik“
juba eksisteerivad. Analüüsitakse, kas leitud kandidaatfunktsioonid teevad loogilise võrgu väiksemaks ja efektiivsemaks. Algebraline jagamine (optimiseerimine) baseerub Kommutatiivsusel (a+b=b+a) Assotsiatiivsusel ((a+b)+c=a+(b+c)) Distributiivsusel (a(b+c)=ab+ac) Algebralisel samasusel (a*0=0, a*1=a) jne. Algebraline "jagamine" võimaldab oluliselt säästa CPU aega Optimiseerimine algab reeglina algebralisest jagamisest, seejärel kasutatakse vahendusalgoritme Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 155 instituut. FPGA-de loogiline implementatsioon (Tehnoloogiast sõltumatu loogiline optimiseerimine) Võrgu optimiseerimine toimub seega kolmes etapis: Genereeritakse kõikvõimalikud üldised tegurid ja vaadeldakse, kui palju nende pealt kokkuhoidu saab.
*Tahtes nüüd aga arvutada Fibonacci jada n. liikme väärtust ilma, et peaks korduvalt kasutama eelnevalt antud rekurrentset seost, peame me rekurretnse võrrandi lahendama. Antud juhul on selleks kõige optimaalsem kasutada karakterilstliku võrrandi meetodit. Olles leidnud karakteristliku võrrandi lahendid 1 ja 2 ning sobivad rajatingimused c1 ja c2, selgub, et Fibonacci jada liikmete väärtuseid on võimalik leida algebralisest valemist: Fn = *Fibonacci arvude kohta teatakse ka seda, et ta on väga lähedaselt seotud nn. kuldse lõikega- see on proportsioon, mis esineb väga sageli looduses ning näiteks arhitektuuris, kuna ta paistab välimuselt inimestele kõige aesteetilisem. *Asetades näiteks rekurssiivselt üksteise sisse ruudud, mille küljepikkus ühtib fibonacci jada arvuga ning ühendades diagonaalsed nurgad kurvidega, saame kuldlõike spiraali.
tekkimist lihtainetest ei saa realiseerida ning tekkesoojused seega vaid puhtteoreetilised suurused. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli (ka kilogrammi, liitri, vms.) aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained: CO2, H2O, ja N2. Reaktsiooni soojusefekti võib arvutada ka põlemissoojuste kaudu. H° leidmiseks tuleb lähteainete põlemissoojuste algebralisest summast lahutada produktide põlemissoojuste algebraline summa. Hessi seadus Reaktsiooni soojusefekt (q) on võrdne süsteemi lõpp-ja algoleku siseenergiate (kui V = const) või entalpiate (kui P = const) vahega ega sõltu protsessi läbiviimise viisist ja vahestaadiumidest. Kui protsess toimub mitmes etapis, siis on protsessi summaarne soojusefekt võrdne üksikute etappide soojusefektide summaga. Ringprotsessi soojusefekt on võrdne nulliga.