Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid, finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, konkurendid, analüütikud. Kulueesmärkide saavutamiseks saavutamisele aitavad kaasa järgmised tegurid: põhjalik tootmise kontrolli süsteem, kvaliteetne tehnoloogiline algdokumentatsioon, ajaarvestussüsteem, standardiseeritud protseduurid ja protsessid, kulutuste tehniline mõõdetavus. Tulenevalt sellest, millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajab, valitakse kuluarvestuse põhimõtted (Haldma, Karu, 1999, lk 89). 1.3 Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega Tehnoloogiline protsess määratleb ettevõtte kulude arvestamise ja kalkuleerimise võimalikud metoodikad. Üksiktoodete ja tellimustega seotud ettevõtete
mõõdetavatega. Mahuarvestuses kasutatakse ka juba kaasaegset tehnoloogiat - digitaalmõõdistuslaud ja mahuarvestusprogramm. Mahtude arvutamiseks sisestatakse andmed õige mõõtkavaga joonistelt programmi, mis teeb iseseisvalt kõik teisendused ja arvutused. Selline programm võimaldab kadudeta kokku arvestada kõik ehitusmahud, koostades töömahtude loetelu, ning siduda need töökirjete programmiga. · Prognoosimeetod Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht ikkagi arvutada ja arvutamisel lähtutud põhimõtted üles märkida. Töömahtude arvutamist võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel teostada või tugineda insenerioskustele, mida kahtlemata iga eelarve koostaja võiks omada. Kasutatakse näiteks näitajaid: armeerimistöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne. · Põhiosa meetod
5. Mahuarvutusjuhendiga tutvumine ja mahuarvutusmeetodi valik sõltuvalt projekti projekteerimiseetapist; 6. Esialgse tööde organiseerimise lahenduse väljatöötamine; 7. Tegelik mahuarvutus; 8. Mahuarvutuse kontroll. 5.3.Kirjelda mahuarvutuse meetodeid. 1. Mõõtmismeetod - Kui töömahtu on võimalik mõõta, saadakse see projektmaterjalidest kas otsese mõõteväärtusena või joonisel olevate mõõteväärtuste kaudu teatud aritmeetiliste tehete teostamise teel. 2. Prognoosimeetod - Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht ikkagi arvutada ja arvutamisel lähtutud põhimõtted üles märkida. Töömahtude arvutamist võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel teostada või tugineda insenerioskustele, mida kahtlemata iga eelarve koostaja võiks omada. Kasutatakse näiteks näitajaid: armeerimistöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne. 3. Põhiosa meetod - Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. 6.NORMEERIMINE 6.1
Võimalik on eristada kolme erinevat töömahtude arutamise meetodit: A Mõõtmismeetod Kui töömahtu on võimalik mõõta, saadakse see projektmaterjalidest kas otsese mõõteväärtusena või joonisel olevate mõõteväärtuste kaudu teatud aritmeetiliste tehete teostamise teel. Mõõteväärtused mõõdetakse eelarvestusmeetodi mõõtmisjuhendi alusel. Joonisel olevad mõõteväärtused loetakse primaarseteks võrreldes joonistelt mõõdetavatega. B Prognoosimeetod Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht oletada ning oletuse põhimõtted üles märkida. Oletada võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel. Kasutatakse näiteks selliseid näitajaid: sarrusetöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välisseina puhul m2/brm2 jne. C Põhiosa meetod Kui tegemist on korduvate mahtudega (nt sama ruumigrupi eri korrustel), võib kasutada nn põhiosa meetodit. Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosade arvuga. 4.3.5. Mahuarvutusjuhendid
7.1.4 Lühiajalised eraldised Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · eraldiste hindamise kriteeriumid; · eraldiste hindamise kord; · eraldiste moodustamiseks koostatav algdokumentatsioon; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruannetes kajastamise kord [1 : 170]. 7.2 Pikaajalised finantskohustused Kõik kohustused, mis ei ole lühiajalised, liigitatakse IAS 1 järgi pikaajaliseks. Pikaajalised laenud kuuluvad tagasimaksmisele rohkem kui 12 kuu pärast bilansipäevast alates. Pikaajalised kohustised võivad tekkida laenude võtmisest, võlakirjade emiteerimisest, rendilepingute sõlmimisest [20 : 155]. 7.2.1 Pikaajalised laenukohustused
Võimalik on eristada kolme erinevat töömahtude arutamise meetodit: A Mõõtmismeetod Kui töömahtu on võimalik mõõta, saadakse see projektmaterjalidest kas otsese mõõteväärtusena või joonisel olevate mõõteväärtuste kaudu teatud aritmeetiliste tehete teostamise teel. Mõõteväärtused mõõdetakse eelarvestusmeetodi mõõtmisjuhendi alusel. Joonisel olevad mõõteväärtused loetakse primaarseteks võrreldes joonistelt mõõdetavatega. B Prognoosimeetod Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht oletada ning oletuse põhimõtted üles märkida. Oletada võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel. Kasutatakse näiteks selliseid näitajaid: sarrusetöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välisseina puhul m2/brm2 jne. C Põhiosa meetod Kui tegemist on korduvate mahtudega (nt sama ruumigrupi eri korrustel), võib kasutada nn põhiosa meetodit. Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosade arvuga. 4.3.5. Mahuarvutusjuhendid
annaabi.ee 
