C.R. Jakobsoni Gümnaasium Edgar Savisaar Referaat Koostaja: Kristjan Karik Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 Sisukord Vanemad ja sünd.........................................................................................................................3 Karjääri algaastad........................................................................................................................4 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................5 Raamatud.................................................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed................................................................................
Rahvusooper Estonia KOOSTANUD: HELERIN TAMM OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 11A.KLASS Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012
...........................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad................................................................................................ 6 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................7 Ametikohad...............................................................................................................................11 Edgar Savisaare arvamus Aprillirahutusest.............................................................................. 12
kusagil ei praktiseerita. Alla 5km võistlusi ei tasuks üldse läbi viia. 1922. aastal kujunes suusaspordikeskuseksViljandi, kus peeti Eesti 1923.a. meistrivõistlused. Rakvere oli kohaks , kus peeti 1926. a. Eesti esivõistlused. Selleks ajaks oli sinna asunud elama ka tuntud suusamees Theodor Andresson. Lauskmaalt murdmaastikule Nii 1925. kui ka 1927.a talv oli niivõrd lumevaene, et Eesti esivõistlused jäidki pidamata. Möödas olid meie suusaspordi rasked algaastad, järgnes hoogsa tõusu periood. Koos sellega lõppes Eesti suusaspordis ka nö. Lauskmaa- ajajärk, sest edaspidi hakati võistlusi korraldama põhjanaabrite soomlaste eeskujul juba rohkem murdmaastikul. Kasutusele võeti lühemad murdmaasuusad, vanad pikad lauskmaasuusad aga rändasid kolikambrisse. - 1927.aastast alates loobuti Eesti suusatamisrekordite registreerimisest. Vaatamata sellele, et alates 1921.a. korraldati Eesti esivõistlusi regulaarselt, ei
mõeldes, et meil on temata parem, siis otsustasin meie ühise elu lõpetada. Seda selle pärast, et leidsin seda minu ja lapse psüühikale parem olevat. Loomulikult mõtlesin sellele, et on kohutav võtta vastu ostsus, millel on nii suur kaal meie edasise elu suhtes, et jätan ju enda lapse ilma isata, kuid niiviisi edasi minna ei saanud. Kui kaua olite koos olnud ja kui vana teie ja teie laps lahkuminekuhetkel oli? Hakkasime koos elama kui olin 19 ja saime lapse, kui olin 22. Algaastad olid meil väga õnnelikud, kuid kui laps sai meil 3 aastaseks, siis hakkasid probleemid ilmnema, lahkuminekuhetkeks 4 aastane, seega ise olin 26. Mis tunded ja emotsioonid teid valdasid peale lahkuminekut? Väga segased tunded valisesid, ühelt olin väga kurb, kuna olin kaotanud oma armastatud mehe ja oli väga suur hirm tuleviku ees. Olin terve elu ümbritsetud suure pere poolt
Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Enno Tammer raamatus "Mälu võim" Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud. Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa. Edgar Savisaar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis. Sügisel 1950 naasis Edgari ema koos lapsega vangilaagrist Vastse-Kuustesse 1.3 Karjääri algaastad Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus Aastast 1982. dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja.
töötasid osalise võimsusega. Seisis peaaegu täielikult evakueeritud Bekkeri tehas. Idaturu kaotus andis end teravalt tunda Mayeri keemiatehases ning Lutheri vineeri- ja mööblivabrikus. Samal ajal hakati asutama uusi ettevõtteid mille toodang läks siseturule. Kõrged sisseveotollid aitasid tööstusettevõtteile kindlustada siseturgu ja lõid head tegevustingimused uutele ettevõtetele. 1918- 1924 olid põlevkivitööstuse arengu algaastad. 1921. aastal hakati kasutama kodumaiseid fosforiite. 1924. aastal pandi alus kummitööstusele. Vaatamata mõningate tehaste osalisele töötamisele ning teiste sulgemisele, kasvas suurtööstuse brutotoodang 1922.-1924. aastal kahekordseks. 4.2. Majanduse tõusuaastad 1925 1927. Majanduse tõusuaastatel 1925 - 1927 suurenes tööstuse toodang. Tähtsaimaks saavutuseks oli edu põlevkivi tööstuses. Oma tegevust piirasid mõned
püüdlustele ei suudetud sõlmida naaberriikidega tõhusaid liite), kuid saavutuseks võib lugeda ka seda, et Lääne demokraatiad meid tunnustasid (enamikus 1921. aastal). Suurimaks tagasilöögiks tolle ajastu poliitikas pean ma 1934. aasta riigipööret K. Pätsi ja J. Laidoneri eestvedamisel ning sellele järgnenud vaikivat ajastut. Need näitasid, et Eesti demokraatlikud traditsioonid olid siiski suhteliselt nõrgad. Noore Eesti Vabariigi iseseisva majanduse algaastad olid vähem edukad. Kohe alguses tehti mitu tõsist viga. Esiteks see, et püüti säilitada majanduse idasuunalist orienteeritust. Kui Venemaa 1922. aastal oma turu Eesti jaoks sulges, tõi see kaasa siseriikliku majanduskriisi 1923. ja 1924. aastal. Teine viga tehti panganduses. Omariikluse alguses loodud Eesti Pank andis laene väga optimistlikult ja heldekäeliselt. Raha said tihti ka väljavaadeteta äriplaanid ja ilmselged sahkerdajad. Ka see mängis olulist rolli majanduslanguse tekkel
annaabi.ee 
