oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Laval oli, nagu Estonia Kontserdisaalis sümfooniaorkestrite puhul ikka, orkestrit täis. Kontsert algas Eino Tambergi teosega ,,Festivo" ,mille ta ongi pühendanud samale dirigendile - Nikolai Aleksejevile. Selle teosega avati näiteks pidulikult Tallinnas 2008/2009 hooaeg ning
Kuna selles klaverikontserdis polnud meloodilisi lõike, oli minul seda natuke raske kuulata ja jälgida. Pianist esitas publiku tungival soovil ka ühe lisapala tsüklist "Romeo ja Julia".Vladimir Mistsuki isikupärane esinemine köitis publiku kuulama ja teda tänati esinemise eest tugeva aplausiga.Tema esitus oli julge, stiilne ja omapärane. Orkestrandid tegid dirigendiga heatasemelist koostööd, mängisid puhtalt ja heakõlaliselt. Kontserdi teises pooles esitas ERSO Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel Ludvig van Beethoveni kuulsa viienda sümfoonia, mis on tuntud ka Saatusesümfoonia nima all. Beethoveni V sümfoonia on teos, mis viimased 198 "koputab" iga inimese hingele, kes kordki seda Beethoveni sümfooniat kuulnud on. Populaarset heliteost, kus tunnusmuusika on saatuse koputust imiteerivad helid, ei pea Beethoven ise mitte kõige paremaks. Sümfoonia esimene osa algas ähvardava koputusega ja oli edaspidi läbiv kogu
10.2010 otsustati määrata eluaegne võistluskeeld kulturist Aleksandr Aleksejevile, kes 16. oktoobril 2010 toimunud Eesti meistrivõistlustel keeldus dopinguproovi andmisest. Kuna tegemist oli sportlase poolt teistkordse dopingureegli rikkumisega (dopinguproovist keeldumine 2005.a.), siis otsuse langetamisel lähtuti rahvusvahelise antidopingu agentuuri WADA koodeksist ning EAD antidopingu reeglitest (punkt 11.7 Mitmekordsed rikkumised), mis nägi ette eluaegset võistluskeeldu. Aleksandr Aleksejevi eluaegne võistluskeeld jõustus tagasiulatuvalt 16. oktoober 2010. Ka Eestis tarvitavad kindlasti mõned sportlased dopingut. On neid, kes arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Kuid mõnedele kasutajatele võib dopingutarvitamine lõppeda katastroofiliselt. Kasutamine võib küll olla eraasi, kuid tipptulemuste
Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfoonia- orkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Aastail 19951998 oli ta seotud Zagrebi Filharmoonia sümfooniaorkestriga Horvaatias. 2000
neil enam ka põhjust Prantsusmaale austerlaste vastu sõdima minna, nii et Antantil puudus motivatsioon neid aidata. Lõpuks lahkusid tsehhid Vladivostokist alles 1920. aastal. Septembris 1918 kohtusid bolsevikevastased valitsused Ufaas ja otsustasid moodustada üüe Ajutise Valitsuse, mis hakkas resideeruma Omskis. Mõni nädal hiljem haaras Siberis aga tegeliku võimu admiral Koltsak, kes kuulutas end diktaatoriks. Lõuna-Venemaal oli peale Aleksejevi surma saanud ülemjuhatajaks Denikin. Ukrainas tegutses Mahno, samuti oli seal palju väiksemaid jõuke. Rahvuslased Simon Petljura (1879-1926) juhtimisel üritasid luua oma riiki. Eesti alal moodustas Judenits Loodearmee, mis Eesti valitsusega koostöös 1919 Petrogradi ähvardas. Sügisel 1919 sai Koltsak Siberis lüüa (hukati veebruaris 1920) ning Judenits löödi tagasi Petrogradi alt. Sügisel 1920 sai lõunas lüüa ka Wrangel. Samal ajal (1919-1921) pidas
minevikusündmused (katastroofid, sõjad, kultuurivahetus jms). Teatud juhtudel on neist katkestustest keelatud rääkida või raske rääkida. Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel). (poliitiline) iha ajaloolise realismi järele, tõe ja mälu vahekordade uurimine, st eetilise hoiaku rõhutamist
enamluse kukutamise. Pärast okt pööret hakkas endine sõjavägede ülemjuhataja kindral Mihhail Aleksejev looma Rostovis Doni ääres salajast valget liikumist, mis oleks suunatud enamluse kukutamisele, Vm taastamisele. Sellesse salaorg-i värbas ennekõike endisi ohvitsere, sõjakoolide kuulajaid, junkruid, üliõpilasi, vanemate klasside gümnasiste. Värbas ainult vabatahtlikkuse alusel. Org suurenes, püüdis laieneda ka kaugemale, veelgi kiiremini levis teave sellise org olemasolust, Aleksejevi juurde hakkas pürgima enamlaste vastaseid üle kogu Vm. Oluliseks oli endine ülemjuhataja Kornilov, keda Kerenski oli süüdistanud kodumaa reetmises jne. Kornilov istus augustist alates vanglas. Saades teada, et Aleksejev kogub salajasi jõude Rostovisse enamlaste vastu, õnnestus Kornilovil ja tema kaaslastel vanglast põgeneda. Liikusid Rostovisse läbi terve enamlaste poolt hõivatud Vm. Kohale jõudsid. Funktsioonid jagati Aleksejevi ja Kornilovi vahel.