)” (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele “Mis on õigus?” osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente.
Samuti võiks küsitleda inimesi vanuses 16-18, et selgitada, kas valitud hüpoteesid vastavad selles vanusegrupis tõele või mitte. 26 Kasutatud kirjandus 1.Skuin, Aive, Karolin Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp 2007. Muusikaõpik 8. klass. AS Bit. 2.Sepp, Anu, Igor Garsnek, Jaak Ojakäär 1996. Muusikaõpik IX klass. Kirjastus ,,Avita" 3.Warner, Timonty 2003. Pop Music - Technology and Creativity: Trevor Horn and the Digital Revolution. Aldershot: Ashgate. 4.Eesti Keele Seletav Sõnaraamat 2009 Eesti Keele Sihtasutus 5.Õigekeelsussõnaraamat. 2006 Eesti Keele Sihtasutus 6.The New Encyclopedia Britannica vol 26 Kirjastus Encyclopædia Britannica, Inc. 2003. 7. Popmuusikast. http://en.wikipedia.org/wiki/Popmusic 8. RnB. http://en.wikipedia.org/wiki/R%26b 9. Contemporary RnB http://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary_R%26B 10. Hiphop. http://en.wikipedia.org/wiki/Hip_hop_music 11. Ambient. http://en.wikipedia
295-297. 9. Ideon, A. (2006). Eeslinnastumisest Tallinna linnastus Hoonestusalade laienemine aastatel 1995-2005. Magistritöö inimgeograafias. 10. Metspalu, P. (2005) Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool, geograafia instituut. 11. Neuman, M. The Compact City Fallacy. (2005) Journal of Planning Education and Research, 25:11-26. 12. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989a) Cities and Automobile Dependence. Aldershot: Gower. 13. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989b) Gasoline consumption and cities: a comparison of US cities with a global survey. Journal of the American Planning Association, 55, pp. 2437. 14. Spit, T. J. M. and Kreukels, A. M. J. (1991) Financing Urban Development and Urban Renewal; the Dutch Case, paper presented at the International Symposium on the Finance of Urban Development, Munich. 15. Zagorskas, J., Burinskien, M., Zavadskas, E., Turskis, Z
(2000). Global culture/individual identity. Searching for home in the cultural supermarket. London: Routledge. Polezzi, L. (2001). Translating travel. Contemporary Italian travel writing in English translation. Aldershot: Ashgate. Polezzi, L. (Ed.). (2006). Translation, travel, migration [Special issue]. The Translator, 12(2). Scha¨ ffner, C. (1999). Globalisation, communication, translation. Current Issues in Language and Society, 6(2), 93Á102.
5 25 Wells Karen, `Narratives of liberation and narratives of innocent suffering: the Rhetorical Uses of Images of Iraqi children in the British press`, Visual Communication, Vol 6.1 (2007) 55-71 (p.59). http://vcj.sagepub.com at University of Wales Swansea on February 19, 2007 [accessed 7 April 2014); Such et al, p. 302; Childhood Matters. Social Theory, Practise and Politics, ed. Jens Qvortrup and Marjatta Bardy and Giovanni Sgritta and Helmut Wintersberger (Aldershot: Aveburry, 1994), pp. 125-143; Morrow Virginia, 'We are people too': Children's and young people's perspectives on children's rights and decision-making in England`, The International Journal of Children 's Rights,Vol 7 (1999): 149-170 (pp.149-151); Children`s Childhoods Observed and Experienced, ed. By Berry Mayhall (London: The Falmer Press, 1994), p.36; Hemrica Jantine and Heyting Frieda, `Tacit Notions of Childhood: An Analysis of Discourse about Child Participation in
Praktika näitab, et vastuseks küsimusele "Mis on õigus?" osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. 168 (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente.
annaabi.ee 
