Katarid- Saksamaa lootsid kiriku elukombeid. kiiresti. albilasteks. õigele vara teele eesmärk Albi Aastatel ja
Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest. Jagunesid täiuslikeks e kes kutsuti hingi päästma ja usklikeks, kes täiuslikke lootuses pääseda ülal peetsid. Albi linnas oli nad popid, seal nim neid albilasteks. Katoliku kirik võitles albilaste vastu albilaste sõdadega, kuid sai lüüa. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi inkvisitsioon e spetsiaalne kohus.
kehastus ning ilming. Katolik kirik suhtus katarite sekti kui ohtlikult ketserlikku. Kuna katarite õpetus levis kiiresti Languedoci maakonnas ja rahulikud usupööramise katsed dominiiklaste poolt ebaõnnestusid, alustas kirik nende liikumise peatamiseks ristisõja. Päritolu Arvatakse, et katarite uskumused on alguse saanud Ida-Euroopast ning levinud lääne poole kaubateede kaudu. Neid on kutsutud ka albilasteks, mis viitab Albi linnale Prantsusmaal. Enamus teave katarite kohta pärineb nende vastastelt. Enamus katarite kirjutisi on hävinud, sest need tekitasid näiliselt ohtu kristlikele põhimõtetele. Sellepärast ei olegi väga põhjalikku infot nende uskumuse kohta, mis on väga omane ketserlike liikumiste puhul. Siiski on mõned Katarite tekstid nende vastaste poolt säilitatud. Need annavad küll lakoonilise ülevaate nende sisemisest usust, kuid siiski jätavad palju küsimusi vastuseta
Katarid (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon. Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada.
" Katarite nimest on pärit ka eesti keelde jõudnud sõna "ketser". "Ketserlus" kerkinud Euroopas üheteistkümnendal sajandil juurdunud peamiselt Cathar Riik (provansi) samuti Rheinland-ja Põhja-Itaalia piirkondades, mis ulatub vahel haritud kihtides. Nagu näeme, Lõuna-Prantsusmaal (provansi), "hereetikute" kutsuti Katarid, samuti Dalmatia ja Itaalias kutsuti Patrinos ja Saksamaa (peamiselt arenenud piirkonnas Rein) Ketzer. Alates 12. sajandist nimetati katareid või osa nendest ka albilasteks. See nimetus esineb kroonik Geoffroy du Breuil of Vigeois'l (1181). Nimi viitab Albi linnale (antiikaegne Albiga). See nimetus ei ole päris asjakohane, sest albilaste keskus oli pigem Toulouse. 5 Päritolu Katarite uskumused on alguse saanud Ida-Euroopast ning levinud lääne poole kaubateede kaudu. Albilasi on nimetatud ka "bulgaarlasteks" (Bougres). Neil säilis side Traakia bogomiilidega.
Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon. Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud toiduainetes, eriti lihast). Lihtsalt usklikud pidasid paremaks suguelu ja laste saamist piirata, sest iga sünd tähistas hinge vangistamist keha poolt ja seega saatana võitu. Albilasteks kutsuti Albi linnas, kus oli katarite vaated populaased, elavaid katareid. 6. Inkvisitsioon: inkvisitsiooni loomise põhjus, karistused. (lk179) Inkvisitsioon kohtu pidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Ketserlus mõtteviis, mis ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud seisukohtadega, reeglina eitati kiriku rikastumispüüet ja kombelõtvust. (ketserid olid tõsiusklikud) Inkvisitsioon loodi ketserluse vastu võitlemiseks 13.sajandi algul
annaabi.ee 
