Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alberts" - 13 õppematerjali

alberts

Kasutaja: alberts

Faile: 1
Kes on kass ja kasside nimed a-tähega
3
odt

Kes on kass ja kasside nimed a-tähega

kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy Asko Assar Assolda Assu Aston

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Kes on kass ja kasside nimed a-tähega
3
odt

Kes on kass ja kasside nimed a-tähega

kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy Asko Assar Assolda Assu Aston

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Vähirakud - biotehnoloogia
2
docx

Vähirakud - biotehnoloogia

Vähirakud Rakke, mis piiramatult ja kontrollimatult kasvavad ja jagunevad, nimetatakse kasvaja rakkudeks. Nad on metastaatilised ja on võimelised läbi tungima kudedest ja kasvatama oma veresooni. Limiteeriv faktor - peab olema süüa. Tungivad ja koloniseeruvad tavaliselt teistele rakkudele mõeldud territooriumil. Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused; 3) Vähki indutseerivad kartsinogeenid põhjustavad DNA-s mutatsioone; 4) Mõnedes suguvõsades on vähk päritav; 5) Teatud verevähi vormid (leukeemia, lümfooma) on seotud kindlate kromosoomide aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on ...

Bioloogia → Biotehnoloogia
10 allalaadimist
Kristjan Palusalu
2
doc

Kristjan Palusalu

Kolmandas ringis läksid liidrid Palusalu ja Nyman vastamisi. Rootslasel polnud küll tiitleid, ent oli silmnähtavalt tugev ja osav. Algpüstimaadlus tunnistati viigiliseks, kuid parteris sai Palusalu vastase poolnelsonisse. Rootslane punnis vastu ega läinud selili. Alles päris matsi lõpul lendas rootslane õlgadele, kuid ühe õlaga väljapoole matti. Siiski 3:0 eestlasele. See oli tähtis võit, sest rohkem Nyman ei kaotanudki. Hornfischer ei saanud selili ka Alberts Zvejnieksi (3:0). Klapuch aga hilines Donati vastu matile ja itaallasele loeti seljavõit, tsehh langes välja. Çoban võitis 2:1 Nyströmi. Palusalu 1, Hornfischer 2, Çoban ja Nyman 3, Donati ja Nyström 4 punkti.Neljandas ringis keeras Hornfischer minutiga selili Donati ja Nyman Nyströmi (15.47). Ainult Palusalu pidi Çobaniga täisaja rassima, enne kui 3:0 võidu sai. Kolm medalisti olid selgunud, medalid veel omavahel jagamata. Hornfischerile loositi vastu Palusalu

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940
4
rtf

Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.

selle anti välja hulk teaduspublikatsioone. Üritusele saabus 81 väliskülalist, teiste seas Rootsi kroonprints Gustav Adolf, valiti 45 audoktorit. Operaator Theodor Luts väntas juubelisündmustest dokumentaalfilmi. 1933. aasta. 23.-25. juunil toimus Tallinnas X üldlaulupidu. Osales üle 16 000 esineja, sealhulgas Lätist, Leedust, Soomest ja Norrast. Pidu jälgis umbes 50 000 pealtvaatajat. Teiste seas Läti president Alberts Kviesis. Laulupeo raames korraldati Eesti muusika nädal. 1934. aasta Esimesed Eesti mängud ja rahvatantsupidu. 12. mail võttis riigivanem K. Päts vastu I Eesti mängude korraldustoimkonna ja andis seejärel mängudele riikliku toetuse. 15.-17. juunil osales I Eesti mängudel üle 3500 sportlase. Peeti suur võimlemispidu, kusjuures võimlejad marssisid helesinistes trikoodes ja beezikates kitsenahast

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
Kristjan Palusalu
10
doc

Kristjan Palusalu

1931. aasta Märtsis Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses võitis Trossmann Kõllo, Luiga ja Eduard Männiku, kuid sai Arnold Luhaäärelt seljakaotuse ning jäi kolmandaks. Selgus, et see oli kokkuleppekaotus, et Luhaäär tuleks Eesti meistriks ja sõidaks EM-ile Prahasse. Karistuseks saadeti sinna hoopis Viikmäe, kes tuli neljandaks. See oli eelviimane kaotus, mille hilisem Palusalu eestlaselt sai. Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2. Trossmann alistas Alberts Zvejnieksi. Trossmann tuli Eesti meistriks vabamaadluses. Eesti viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14. Voldemar Väli ja Ago Neo kõrval tõsteti esile Trossmanni, kes seljatas 4. minutil Väinö Laitise ja kaotas 1:2 39-aastasele kahekordsele maailmameistrile ja kahekordsele olümpiahõbedale Edil Rosenqvistile. 1932 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Rootsi­Saksa­Ungari­Eesti maavõistlusel Stockholmis kaotas Trossmann

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Rakutuum
12
doc

Rakutuum

hulga suurenemist) ja DNA ümberkorraldusi ­ inimese globiini geen on tekkinud globiini geenist L1 elementide krossingoveris · Ei oma funktsiooni ­ eksisteerivad iseenese alalhoidmiseks (LINE ja SINE funktsioonid on teadmatud) On teada, et telomeraas on sarnane LINE pöördtranskriptaasiga ja ilmselt sellest moodustunud. Erineva kordusastmega DNA osade jaotus inimese genoomis on joonisel 4-17 (Alberts) DNA struktuur DNA pikkus (E. coli 1mm) on tavaliselt tuhandeid kordi suurem raku (E.coli 2µm) pikkusest. See näitab, et DNA rakus peab olema teatud viisil kokku pakitud. DNA struktuur prokarüootses rakus Bakterite ainus DNA molekul on rõngas (nähtav rõngakujulisena elektronmikroskoobis autoradiograafiliselt kui tümidiin märgitud triitiumiga, geneetiline analüüs samuti näitab, et iga geen on mõlemilt küljelt ümbritsetud teiste geenidega). Kokkupakkimist võimaldab

Bioloogia → Rakubioloogia
21 allalaadimist
LÄTI MAATUNDMINE
31
docx

LÄTI MAATUNDMINE

· 25.märt 1949 märtsiküüditamine · 14.juuni 1987 inimõiguste rühm Helsinki-87 · 23.aug 1989 Balti kett · 4.mai 1990 põhiseaduse taastamine · 21.aug 1991 Läti iseseisvumise kuulutamine PRESIDENDID · Janis Cakste 1922 ­ 1927 · Gustavs Zemgals 1927 ­ 1930 LÄTI MAATUNDMINE · Alberts Kviesis 1930 ­ 1936 · Karlis Ulmanis 1936 ­ 1940 o Saatis peaministrina Saeima laiali (15.mai 1934) o Keelas kõik poliitilised erakonnad · Guntis Ulmanis 1993 ­ 1999 · Vaira Vike-Freiberga 1999 ­ 2007 · Valdis Zalters 2007 - ... 4) LÄTI PÜHAD JA TRADITSIOONID Pööripäevad 1. Jaanipäev 21.juuni ­ pööripäev

Varia → Kategoriseerimata
17 allalaadimist
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). KUNSTNIKUD VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
Rootsi kirjanduse ajalugu I osa
56
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu I osa

särboförhållande). Sara: självständig, fri, affärsmänniska, arbetsmoralen. Albert: „Yrke och flit... du Sara har lärt mig de rätta orden!” Han var ju lite slapp. Signerier är skadliga, äktenskapet som en fängelse. Almqvist var 150 år före sin tid! Klassproblemet för Albert- Mellanting (fönstret- mellan det yttre och inre, som skyddare; tähelepandamatu aga siiski oluline). Berättarteknik: Alberts synpunkt är fokaliserad, Saras synpunkt vid begarvniingen + berättare (geografi osv.). Romaani mõte on õppida tundma Sarat- Alberti piiratud vaatepunkti mõte. 2 versiooni, esimese palju rohkem vandesõnu. I den andra versionen försökte han förmildra med stilistiska medel. Om svenska rim- Verslära med dikter. Var utomlands, hemlängtan och stark naivitet. Blott Sverige svenska krusbär har. Skifte i svenskspråkig litteratur under 1830-talet, där romantiken förlorar i betydelse och

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
941 allalaadimist
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist
Läti ajalugu
94
doc

Läti ajalugu

aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-.... Andris Berzins-miljonär, majandustegelane. 2009-2010 olid rahvarahutused.Saeim on sattunud oligarhide võimu alla. Valdis Zalters algatas oligarhide võimu laiali saatmine enne tähtaega. Tehti uus Saeim 2011. Moodustus uue erakonna, lootis et valitakse tagasi. Uueks presidendiks sai Berzins.

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun