oma poiss-sõber. Kui Miles ja ta sõbrad otsustasid jääda küüni ööbima, tuleb välja palju saladusi. Peale suurt vembuviskamist kooli direktorile, mängitakse joomismängu, kus tuli avaldada oma halvim päev. Alaska halvim päev oli, kui ta oli 8-aastane ja ta ema suri ta silme ees, kuid sa oli liiga šokeeritud, et kiirabi kutsuda. Selles süüdistab Alaska end siiamaani. Ööl, mil täitus Milesi unistus ja nad suudlesid Alaskaga. Jooksis Alaska aga nuttes Milesi juurde ja palus tal teha üks tung, et ta saaks kooliterritooriumilt lahkuda. Miles ja Chip olid sellega nõud ja Alaska sõitis kooliõuelt minema, suur kimp tagaistmel. PÄRAST: Seda ööd jääb Miles elulõpuni endale ette heitma, kuna Alaska sattus täispeaga autoõnnetusse. Sõbrad pidid välja selgitama, miks Alaska nuttes põgenes ja kas see oli enesetapp. Tuli välja,
a Tallinn 2012 Valisin meile ette antud Bookeri preemia pälvinud raamatute nimekirjast Yann Marteli romaani ,,Pii elu". Raamat sai tunnustatud aastal 2002. Lähemalt autorist. Y. Martel on 1963-ndal aastal sündinud Kanadalane , kuid kogu lapsepõlve veetis Hispaanias. Juba väiksest saadik huvitas teda väga reisimine ning ta on käinud väga paljudes kohtades alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofiat, kirjutama hakkas ta juba 27-selt ning tegeleb sellega tänaseni. Kirjanik Yann Marteli raama jutustab meile loo teismeliselt India poisist. Laias laastus on raamat jagatud kolmeks. Sissejuhatus e. eellugu, põhitegevus ja kokkuvõte. Raamat algab osaga, mis mõtestab lahti meie eksisteerimise ning elu. Mida me usume ja
Yann Martel „Pii elu“ Annemai Harak 11.klass Kirjanikust Yann Martel on 1963. aastal sündinud Kanadalane, kuid kogu lapsepõlve veetis Hispaanias. Juba väiksest saadik huvitas teda väga reisimine. Ta on käinud väga paljudes kohtades, alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofiat, kirjutama hakkas ta juba 27-selt ning tegeleb sellega tänaseni. Teose ülesehitus ● Teose esimene osa räägib taimetoitlasest poisi usulistest otsingutest ja üllatavatest leidudest. ● Teine osa räägib peategelase ohtlikust ja kurnavast 227 päeva kestvast seiklusest päästepaadis üle
................................................................................9 1. Asendi iseloomustus Kanada on oma pindalalt (9 976 140 km2) teine riik maailmas (Joonis 1) kattes Põhja Ameerika kontinendi põhjaosa (Joonis 2), Arktika saarestikku, Newfoundlandi saart riigi idaosas Atlandi ookeanis ning paljusid teisi rannikulähedasi saari. Põhjast piirneb Kanada Põhja-Jäämerega, lõunast 6400 km pikkuses USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes USA osariigi Alaskaga ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Kanada on maailma pikima rannajoonega (58 500 km) riik. Kui arvestada rannajoone sisse ka Arktika saarestikku on selle pikkuseks 243 791 km. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad merelooded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda 15 meetri kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab.
Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi. Ida-Siberi meri asub mandrilaval. Tsuktsi meri Tsuktsi meri piirneb läänes Wrangeli saarega, edelas Tsuktsi poolsaarega ja kagus Alaskaga. Lõunas on ta Beringi väina kaudu ühenduses Vaikses ookeanis asuva Beringi merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on Barrow' neeme läbiv meridiaan. Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba. Looded on nõrgad.
(v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada arktika saarestikule. Majandus ja arengutase Peale teist maailmasõda on Kanada majandus suure kiirusega aina paremaks läinud. Hetkel hinnatakse Kanada majandust maailmas üheteistkümnendale kohale rikkuse poolest ning kaheksandale kohale oma vabaduse poolest mille tagas just 1989ndal aastal allakirjutatud leping Free Trade Agreement (FTA)
.............................................. 14 SISSEJUHATUS Alaska asub Alaska poolsaarel Põhja-Ameerikas. Alaska on üks USA 50-st osariigist. Ta on kõige põhjapoolsem ja kõige suurem osariik USAs, kuna ta hõlmab ka Aleuutide ja Aleksandri saarestikke. Valisin Alaska sellepärast et see tundus mulle kõige huvitavam osariik. Ma olen paljudes loodussaadetes näinud, kui ilus loodus seal on. Olen kuulnud ka Alaska huvitava ajaloo kohta. Selles referaadis on juttu Alaska osariigist ja ka Alaskaga seonduvast. 2 1. ALASKA OSARIIK 1.1 Ajalugu: Alaska avastasid 1732. aastal Vene meresõitjad. Aleksei Tsirikov ja Vitus Bering purjetasid Alaska randa 1741.a. Esimene Vene asula rajati Kodiaki saarele (1784) ja viisteist aastat hiljem läks kogu piirkond Vene-Ameerika Kompanii kontrolli alla. Kaupmees Aleksandr Baranovi (1746-1819) rajatud Sitka sai kompanii peakorteri asupaigaks
a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada Arktika saarestikule. 2 PINNAMOOD: Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks
a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada arktika saarestikule. 2. Riigi kuulumine suurregiooni Kanada kuulub Põhja-Ameerika suurregiooni. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni ja jätkasid ookeani taga Euroopa ajalugu. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama ääremaadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda UusEuroopana.
annaabi.ee 
