Linask (Tinca tinca)on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt 70 cm), kaal kuni 10 kg. Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis nurul on suhteliselt suuremad, ning erinevalt latikast võib osa rinna- ja kõhuuimi olla punakat tooni. Samuti jääb nurg kasvus latikale alla olles tavaliselt 2025 cm pikk, maksimaalselt kuni 40 cm. (I) Latikas (Abramis brama) Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg
Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall,
Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Kudemisperiood on aprillist maini. Latikas on karpkalaliste seltsi Latikas kuuluv kala. Suurus tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Elab järvede ja aeglase vooluga jõgede põhjakihtides, harvem riimveelises rannikumeres, moodustavad suuri parvi. Eestis levinud enamikes suuremates järvedes. Koeb vahemikus aprillist juulini, veetemperatuuril ~15 °C. Ahven Ahven on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Ahven on levinud Euroopa ja Põhja-
reipust. Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 g. Korraga liigne kogus Omega-3 rasvhappeid võivad maksale liig koormavaks muutuda. 2. LATIKAS Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala. Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. Turbajärvedes on kalad punakaspruunid. Kõik uimed on hallid. Pärakuuimes on 2230 hargnevat kiirt. Harilikult on latikas paikne. Riimvees elavad latikad söövad koorikloomi, 3
kalakasvatuses näiteks veetaimede või vetikate kasvu piiramiseks. Tuntuimateks liikideks on valgeamuur, pakslaup ja jämepea. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) Valgeamuur on luukalade klassi, karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda kuuluv liik ja on perekonna valgeamuurid (Ctenopharyngodon) ainus liik. Ta keha on väljavenitatud ja pea suhteliselt väike. Ninamik on väga lühike ja selle pikkus on võrdne või lühem silma läbimõõdust. Suu on valgeamuuril alaseisune. Värvuselt on valgeamuur roheka- või kollakashalli seljaga, küljed on tumekuldsed ja kõht helekuldne. Soomused on ääristatud tumeda randiga. Selja- ja sabauim on tumedad, kõik teised uimed heledamad. Silma vikerkest on kuldset tooni. Joonis 1. Valge amuur. http://www.loodusajakiri.ee/valgeamuur-eesti-veekogude-elustikule-ohtu-ei- kujuta/ Looduslik levila ja bioloogia Valgeamuur on magevees elav taimetoiduline kala. Ta eelistab aeglase vooluga suuri
Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja 2 kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune) Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam,
arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid:• otsseisune – tavaliselt (koha, haug)• alaseisune – põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur)• ülaseisune – pinnalt toituvatel kaladel(mudamaim, mudakala)• väljasopistuv – otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm) Sabauimede tüübid:• homotserkne ehk võrdhõlmne(enamikul) • samahõlmne ehk isotserkne (tursk) • erihõlmne ehk heterotserkne (hai, tuur) Soomuste tüübid:1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel)2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur)3
Hingamiselunditeks kopsud ja ujupõis. Lahksugulised. Kehakuju tüübid: Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu); Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).;Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala); Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest); Madujas (angerjas, merinõel, mureen); Lintjas (lintsaba); Kerajas (kerakala); Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid: otsseisune tavaliselt (koha, haug); alaseisune põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel) 2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur) 3. Elasmoid- ehk õhiksoomused (kiiruimsetel) a. tsükloidsoomused N. karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4
annaabi.ee 
