SINUHE Mika Waltari Referaat Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................3 Noorukiiga. Arstiks õppimine..................................................................3 Elu välismaal ja reisimine...................................................................3-4 Esimest korda tagasi Teebaisse..............................................................4 Horemhebiga sõtta kaasa.........................................................................4 Segased ajad. Ammoni kukutamise katsed...........................................5 Vallutusperiood.........................................................................................5 Sinuhe, Horemhebi ja Kaptahi saatus....................................................5 Kokku...
• Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused
tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui siis kui ta kohtub Maiaga ja hakkab temaga käima,pole tal enam õpimiseks nii palju aega.Teda segab ka tädi koguaegne surve,et ta peab tubli olema.Tädi ei mõista miks ta käib Maiaga,tema jaoks on see lubamatu.Ta nimetab Maiat väga halbade sõnadega,kui ta kuuleb kuskilt,et
In this way , children benefit more. (käsitletakse nii poolt kui vastu) Siiski soovitus: kirjutage siis parem juba klassikaline poolt- vastu essee, kui just teistmoodi ei nõuta!!! Writing reports: 200 words Olen teile saatnud mitmeid näidiseid (4 vähemalt), vaadake üle tüübid (3 ), sõnavaralehed; tüüplaused/fraasid Lühivormid keelatud, kuiv ja väga ametlik stiil- ei mingeid emotsioone!!! 1) Ärge tehke põhiviga, et kirjutate nagu esseed, kirjutage n.ö. survey report, see on see alapealkirjadega. Leidke ja grupeerige nagu see riigieksami Poku aruanne. 2) kasutage spets sõnavara (vaadake üle sõnavara lehed)--tabelid, mida täitsime--- increase remarkably, significantly, fluctuates, follows upward/ downward trend 7 out of 10; those who were questioned/surveyed; decreases by 10 per cent ja kokku on teil mitu lehte minu antud paljundusi ; seventy per cent of those questioned had no complaints...; a large number (majority) who participated in the survey stated that ...; this
". Filosoof vastab küsimusele, kuid intervjueerija küsib edasi: ,,Mis asjaoludel te siis ühe korra valimas käisite?" Alles pärast seda vastust moodustub terviklõik, mis on tänu lisaküsimusele rikkam ühe isikliku näite võrra. Intervjuu kui artikli terviklikkuse loomisele aitab kaasa ka see, et lood ei koosne ainult küsimustest ja vastustest, vaid algavad sissejuhatava lõiguga, mis annab üldist aimu intervjueeritavast ja artikli sisust. Samuti on küsimuse jaotatud eraldi alapealkirjadega teemablokkide alla. Intervjuu Mart Raukasega on jaotatud neljaks alateemaks: sissejuhatus, ,,Filosoofia, Sipsik ja Eesti Vabariik", ,,Kunst elada ühiskonnas, ja samas ka väljas" ja ,,Uinunud instinktide äratamine". Veidi teistsuguse stiililise üksuse intervjuude kõrval moodustavad kirjeldavad ja seletavad lood. Üldiselt on need lood ajaloost, inimestest või kultuurisündmustest. Need lood on tavaliselt põimingud meenutustest, arutlusest, uuritud ja üldtuntud faktidest
algasid pigem hiljem ehk poole üheksa paiku ning nad tundsid end rohkem puhanuna kui nooremate vanusegruppide liikmed, siis võiks see olla täiesti sobiv aeg koolipäeva alustamiseks. 15 Õpetaja arvamus Tegemist on suuremahulise ja praktilise uuringuga, töö autor on koostanud kokkuvõtliku uuringu Eesti noorte une ja õppimisharjumustest. Töö ülesehitus on loogiline, alapealkirjadega liigendatud, kõneviis on korrektne. Tulemused ja teooria on kooskõlas, teooria on seletatud lahti kohati spetsiifilisel tasemel, seletades lahti ka inimesega magamise ajal toimuva (unefaasid). Antud töö kontekstis on see pigem lisateadmine, mitte otseselt kooskõlas eesmärgiga – kuid võib viidata pigem autori isiklikule panusele, huvile ja laiale silmaringile. Tulemused on loetavate tabelitena välja toodud, tekstis lahti seletatud ning omavahel asjakohaselt võrreldud.
On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks. 3. Riigikohtu lahendid või muud kõrgema kohtu lahendid, mis asjasse puutuvad, on viidatud ja esitatavat arvamust on nende lahendite valguses analüüsitud. 4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud. 5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või asjakohatut teksti. Nagu eelnevalt märgitud, sõltub konkreetne hindamissüsteem kaasustest. 5-pallise hindamissüsteemi puhul võib näiteks iga kriteeriumi täitmise eest olla võimalik saada maksimaalselt 1 punkti ja minimaalselt 0 punkti ja hindamine teostada 0
ole niisama mõtet ka teha, kuid katsed hamba ja Mentosega võivad meelelahutuslikul eesmärgil väga huvitavad olla. Minu katsed ei näidanud nii halbu tulemusi, kui olin kartnud. Puhastusvahendina ei ole väga otstarbekas Coca-Colat kasutada, sest mõnel juhul võib see olukorra hullemaks teha. 26 Kasutatud materjalid 1. M. Haskins. 2003. "Meelemürgid". Ersen. ptk "Turundusvõimalused" leheküljed 107, 109 ja 110 lõigud alapealkirjadega "Toniseeriv vein", "Koka ongi koka". 2. Coca-Cola inglisekeelne kodulehekülg. Coca-Cola ajaloost. http://www.worldofcoca-cola.com/coca-colahistory.htm. Viidatud 8.04.2012 3. Wikipedia. Coca-Cola Formula. http://en.wikipedia.org/wiki/Coca- Cola_formula. Viidatud 8.04.2012 4. CocaCola eestikeelne kodulehekülg. http://www.coca-cola.ee/. Viidatud 10.04.2012 5. T. Moones. Miks Mentos dieetkoka purskama paneb
isiku vahel (huumori- ja moraalijutud, dialoogivormis). Lugudel enamasti puudus allkiri (kui, siis mõnikord peatoimetaja nimi). EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale (,,Meilt", ,,Mujalt" nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). ,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga.
On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks. 3. Riigikohtu lahendid või muud kõrgema kohtu lahendid, mis asjasse puutuvad, on viidatud ja esitatavat arvamust on nende lahendite valguses analüüsitud. 4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud. 5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või asjakohatut teksti. Nagu eelnevalt märgitud, sõltub konkreetne hindamissüsteem kaasustest. 5-pallise hindamissüsteemi puhul võib näiteks iga kriteeriumi täitmise eest olla võimalik saada maksimaalselt 1 punkti ja minimaalselt 0 punkti ja hindamine teostada 0
annaabi.ee 
