1932. a “Meie rebane”- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. o Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud
viib koju, asjaks oma pojale. Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud
kosutab su raugend rammu. vägev lepib nõdraga. 3. Hääl on kõrbes kuulutamas: Viha armuks muudetakse, "Pöörduge, kõik patused!" surmgi elust võidetakse. Vägevasti hüüab tema: 4. Sinu armujärje ette "Avage nüüd südamed!" alanduses põlvitan, Tasandage hinges tee halastava armu kätte kallimale sõbrale. täiesti end usaldan. Selleks orud ülendage, Lootusrikkalt üles vaatan, kõrged mäedki alandage. võõrsilt kojusaamist ootan. 4. Mis on kõver, õigeks saagu,
Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Tammsaare näitekirjanikuna · 1921. "Juudit" Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. · 1936. "Kuningal on külm" allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud
tehtud vaid mõned mööndused: menstruatsiooni või sünnitusjärgse veritsuse ajal ei võta ta osa rituaalsest palvest, ega paastu või täida teatud palverännaku kohustusi.26 Islamieelsel ajal puudus naisel igasugune sotsiaalne staatus, ta oli kui vara või kaup ning alati kuulus kellegile. Koraanis on kirjas: “Ja kui ühele neist teatatakse naissoost (lapse sünnist), muutub ta nägu tumedaks ja ta on kurb. Ta peidab end rahva õnnetuse tõttu, millest talle teatati. Kas peab ta selle alanduses alles jätma või maha matma? Tõesti nende otsus on paheline.” (16:58-59) Tütardest ei peetud lugu, tihti maeti vastsündikud tüdrukud elusalt. Islami seadusega seati õigus elule ning seati tütre õigused võrdseks poja õigusega ja naine sai ise pärijaks. Seega sai naine ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks, mitte meessosst liikmete omandiks. 27 Naiste võrdset staatust kinnitab ka see, et kui Prohvet Muhammadi eluajal mõnes mitte-
karja õnn. Ivan ei saa aru armastusest ligimese vastu, ainult kogu inimkonda mitte üksikisikut võib armastada. Ta kannatab, nähes enda ümber kannatusi, ja ei leia võimalust kedagi aidata. Kannatused ei lõpe iial. Ivan on üldiselt autori ruuporiks, ta on otsisklev isik, mitte egoistlik eitaja. Kui ta ei saa võitu oma siseheitlusist, vaimuhaigestub lõplikult (A.Meiessaar 1935:15). Smerdjakov Karamazovi võõraspoeg, kokk ja toapoiss on kasvanud alanduses ja häbis. Selle tõttu on ka ta iseloom ohjeldamatu, metsik ja toores. Siiski on ta ka juurdleja, kuid eitavale otsusele jõudev. Koeralikult truult armastab ta Ivanni, kes teda põlgab. Sellele meeleheaks sooritab ta isegi roima ning annab saadud raha Ivanile. Saades aga selle eest hukkamõistu, needmisi ja peksu, lõpetab ta oma elu enesetapuga (A.Meiessaar 1935:16). Vanake Zozzimaon on vaateilt vastand Ivanile. Ta armastab loodust ja inimesi ning nende vabadust
Ta naitus siin ja suri, poega järele jättes. Ta enda isa suri samal ajal. Surnud hertsogi teine poeg omandas aunime ja varanduse -- alaealisest tõelisest hertsogist ei küsinud keegi. Ma olen õigustest ilma jäetud alaealise pärija otsene järeltulija, -- olen õige Bridgewateri hertsog. Ja siin ma olen, hüljatud, oma suurest varandusest ilma jäetud, inimestest taga aetud, külmast maailmast põlatud, räbalates, väsinud, murtud südamega, sunnitud alanduses elama hulkurite seas parvel!» Jimil oli temast väga kahju ja mul ka. Katsusin teda lohutada, kuid ta ütles, et see on asjatu, et teda ei saavat enam lohutada. Ta ütles, kui ma nõus olevat ta õigusi tunnustama, siis mõjuvat see temasse paremini kui ükski muu asi. Ütlesime siis, et tunnustame, kui ta seletab, kuidas seda teha. Ta ütles, me pidavat kummardama, kui temaga räägime, ja ütlema: «Hiilgus» või «Mylord»1 või «Kõrgeausus». Ta ütles, et ei pane pahaks, kui me teda
ta oli. Temas oli kõik pahupidi, temas oli kõik nagu mingisugune rusuhunnik. Alles hiljuti oli emand Vaarmann nii südilt kaitsnud Jeesust Kristust, aga nüüd jooksis ta tulisabana uksest välja, ilma et oleks maininud teda poole sõnagagi, nagu kuuluks tema tõepoolest ainult neile, kes vajavad halastust ja armu. Aga mis halastust või armu sulle veel vaja, kui tütar seisab juba omil jalul! Indrek oli salanud kõik, aga nüüd põlvitab ta siin keset põrandat, nagu kummarduks ta alanduses selle ees, keda ta hiljuti salgas. Aga ühe asja pärast on tal nii imeliselt hea: ta võitis iseenda nutva lapsukese pärast. Ta unustas oma kurbuse ja valu, ta loobus oma südameveres tõusnud tõest, et lohutada viletsat ja õnnetut. Mida suuremat võiks ta veel teha? Isegi jumal ei võiks midagi suuremat teha, kui ta oleks olemas ja kui keegi põlvitaks tema ees härdas palves kaltsuhunnikul. Nõnda mõtles Indrek keset põrandat, kui magav lapsuke naeratas õnnelikult sängis. Lõpp.
annaabi.ee 
