vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi
seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi
sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas
Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli
Veneetsia ja Genova said kaubandusliku ülemvõimu. Eluolu üparanes, idamade kultuur levis, eluviois muutus peenemaks, jügieen paranes.Idamaadeskonsolideerus(tihedalt läbi käima), hakkasid kerkima fundamentalistid. Teravnesid ida ja lääne suhted. 6.Parlament Inglismaal seisuste esindus, kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7
Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks
Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiteel. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste - missade läbi viimine. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. Missarõivad ja-adribuudid olid väga luksuslikud nagu kirikute sisustuski. Igapäevase hingehoiutöö veeretasid toomhärrad enamasti alamvaimulike õlule. XV-XVI sajandil eriti levinud toomkapiitlite sekkumine ilmalikku ellu viis nad esialgsetest kloostritaoliste ühiselu põhimõttetest järjest kaugemale. Toomhärrad kasutasid oma ametit eelkõige lihtsalt tuluallikana. Nad elasid oma maamõisas harilike mõisnikena ja viibisid vaid aeg -ajalt toomkiriku juures. Juba XIV sajandi algusest alates soetasid Tartu ja Tallinna toomhärrad endale isiklike maju vastavalt Toomemäel või Toompeal.
annaabi.ee 
