Pärnu,Uus-Pärnu,Viljandi,Haapsalu,Paide,Rakvere ja Narva.Käibel oli Kaugkaubandus ja Sisekaubandus.Eestist veeti välja teravilja,samuti oli väga hinnas ka kanep,lina ning ehituseks vaja minevat paekivi ja puitu. Eestisse veeti aga soola,vürtse, veini, õlut,relvi ,karusnahku ja metalli ning vaske. 2. Kroonik Balthasar Russow Liivimaa kroonika- on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivimaa kiriklik korraldus-Vana-Liivimaa oli katolikku usu. Alles hiljem hakati ka Lutheri usku pooldama. Olid toomkapiitlid,mille moodustasid piiskopis ja kõik kõrgemad vaimulikud.Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla
tänapäeval teaduskäibes ja avalikus teadvuses tuntud kujul. Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnuses Vestfaalis – 28. veebruar 1535 Võnnus) oli Liivi ordu maameister 1494–1535. Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susi; surnud 1549) oli eesti tõlkija. Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omane teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi. Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild. Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod 2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, kes seal pidasid jumalateenistus. Olid ka toomhärrad, kes olid
kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed. Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. 2.Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivima kiriklik korraldus Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana olid piiskopid seotud Maa külge, mida nad valitsesid.
ühendati võiduka Rootsiga ka Lõuna-Eesti (1625 läks Rootsi kätte Tartu linn). Altmarki rahuleping 1629 fikseeris Rootsi võimu kogu Mandri-Eestis. *Rootsi-Taani sõda 1643-1645 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda Taani väinade pärast. See sõda lõppes 1645.a. Brömsebro rahuga - muude valduste hulgas sai Rootsi endale Saaremaa *Balthasar Russow Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omased teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi. Eesti keeles on Russowi kroonika välja antud kolmel korral, 19 11
kaubanduslikuks tagamaaks oli eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Vahenduskaubandus tuli teha peetus ühes Hansa Liidu linnas ja kaup seal ümber laadida. Vahetuskaubandus: teravili, sool. Eestis veeti välja: teravilja, puitu, paekivi, lina, kanepit jm. Kroonik Balthasar Russowi kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 Vana - Liivimaa kiriklik korraldus Kirkilikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Kuigi Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tallinna piiskopid osalesid Riia, mitte Lundi kiriku ettevõtmistes
annaabi.ee 
