võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument: Esimene on ühelaadseid objekte või protsesse iseloomustav suurus (muutuja), mille väärtus antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt . Teine on sõltumatu muutuja, mis väljendab väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad on muutujad ja esindavad mingit väärtust, aga argument esindab parameetri väärtust. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Kohustuslik parameeter on parameeter, mida on vaja, et käsk töötaks. Vabatahtlik parameeter
Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." funktsioon ja protseduur Esimene on alamprogramm, mille ülesandeks on mingi väärtuse väljaarvutamine. Teine on alamprogramm, mille ülesanne on programmi osadeks jaotamine ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument Esimene on väärtus, mis antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt. Teine on argument, mis väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad väljendavad mingit väärtust, kuid argument esindab parameetri väärtust ehk üks väljendab teise väärtust. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Esimeseks on kohustuslik parameeter: osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida,
poolikukst ning peale alamprogrammi töö lõpetamist peaprogramm jätkub samast kohast. *Alamprogrammide poole pöördumist on ideaalne rakendada pinumälu abil, vastava protsessi kirjeldus näeks lühidalt välja järgmine: (a)Esmalt inkrementeerub käsuloendur (PC = PC+1) ehk nt. (0004 => 0005) ning mälust kantakse käsuloendurisse(IR) järgmine käsk (oletame, et see on CALL käsk, mis viitab mälu asukohal 00FF olevale alamprogrammile). Käsuloendur inkrementeerub veelkord (PC = PC+1) e. (0005 => 0006). (b)Mälu mingis muus piirkonnas asuva pinu pinuviita (SP) dekrementeeritakse: SP = SP -1, et pinu tippu oleks võimalik lisada uus andmeelement. Viimane käsuloenduri väärtus enne alamprogrammi poole pöördumist (0006) ,,lükatakse" pinu tippu. (c)Juhtimine läheb üle alamprogrammile aadressil 00FF. Alamprogrammi käsud täidetakse tagasipöördumise käsuni (RET).
klahvi või liigutab hiirt või kui printer alustab või lõpetab printimist. Tarkvarakatkestusi genereerib näiteks programm, mis nõuab kettalt lugemist või kettale kirjutamist. Sisseehitatud taimer võib protsessori tööd katkestada mitu korda sekundis, et hoida arvutiaega õigena või et võimaldada ajajaotusega tööd. Kui toimub katkestus, siis võidakse juhtimine ajutiselt üle anda katkestusetöötluse alamprogrammile. Katkestused on liigitatud prioriteetsuse järgi - mida kõrgem on katkestue prioriteet, seda kiiremini seda teenindatakse Mälude klassifikatsioon suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline Alamprogrammide poole pöördumine.
Andmekaeve: võimaldab leida andmete mustreid, mida lihtsa tavapäringuga ei pruugi kätte saada. Abstraktsiooni puhul parema arusaadavuse huvides üldistatakse üksikjuhtumid. Pärandsüsteemid on sageli raskesti kohandatavad ja liidestatavad Massiivi puhul on elemendi poole võimalik pöörduda massiivi nime ning järjekorranumbri kaudu. Andmepuu lehtede väärtused saab süstemaatiliselt läbi käia Masinkood on esimese põlvkonna programmeerimiskeel Viite kaudu alamprogrammile andmete edastamisel alamprogrammis tehtud muutus kajastub ka peaprogrammist parameetrina kaasa antud muutujas. Klass on objektitüüp, kõigil sama klassi eksemplaridel on samad omadused ja oskused. Objektorienteeritud programmeerimise juures rakendus on jagatud suhteliselt iseseisvateks üksusteks, mis omavahel meetodite väljakutsete abil suhtlevad Valik ja kordus tingimuslauset läbitakse üks kord või üldse mitte, korduslauset null või rohkem korda. Jäägiarvutis 5%4=1
int[] m=new int[3];
m[0]=40;
m[1]=48;
m[2]=33;
int summa=0;
for(int i=0; i
int[] m=new int[3];
m[0]=40;
m[1]=48;
m[2]=33;
int summa=0;
for(int i=0; i
int[] m=new int[3];
m[0]=40;
m[1]=48;
m[2]=33;
int summa=0;
for(int i=0; i
Mõned motoorsed oskused võivad olla väga "mahukad", koosnedes arvukatest üksteisele järgnevatest protseduuridest. Protseduurid omakorda võivad olla lihtsad või keerukad ning neid võib nimetada täidesaatvateks alamprogrammideks. Iga protseduuri võib õppida iseseisvalt ja need hiljem terviklikuks liigutuseks koondada. Motoorse oskuse õppimine seisneb soorituse sujuvuse ja täpse ajastatuse saavutamise nimel tehtavas lihasliigutuste kordamises. Alamprogrammile vastab osaoskus ja tervikliigutusele tervikoskus. Motoorse oskuse näiteiks võivad olla häälikute hääldamine ning tähtede kirjutamine, autojuhtimine vms. Õpitulemused on need eesmärgid, mida õppimisega tuleb saavutada. Nende tulemuste saavutamine eeldab teatud vahendite kasutamist, milleks on õppimistingimused. Õppimistingimused Õppimistingimused peavad tulemuste saavutamist tagama. Nende tingimuste
annaabi.ee 
