M L K J F B G H Valikueas nägime, et arvuti pakkus erinevaid edaasise töötlemise võimalusi. Kutsume välja uuesti, käsu PEDIT / M ( kaldkriips näitab, et töötame käsu PEDIT alamprogrammiga (valikuga) M – mitu liitjoont – ja valime liitjoone sirge ja temaga külgneva kaarja jupi punkti C lähikonnast, edasi valime kokku ühendamis , ja arvuti küsib: kui kaugeil võivad üksikosad üksteisesst olla: Töö 3 Klamber 19 ↵ (jupid on üksteisega vahetult kontaktis). Tulemus väljasuurendusel .
joonestame punktidest E ja F (mille koordinaadid me peame siiski arvutama) ringjooned raadiusega 45 mm ja nende ringjoonte lõikepunkt ongi otsitava kaare keskpunkt. Ka selle kaare kujundamiseks joonestame esialgu ringjoone ja kärbime siis liigsed osad. Siiani on kõik selge, peale selle, kuidas leida lõikepunkti täpne asukoht? Siin tuleb meila appi käsk OSNAP, mille alamprogrammiga INTersection määramegi abringjoonte lõikepunkti. Järele mõelnud, leiame, et meil polegi vaja arvutada ka punktide Ei ja F koordinaate, kuna nendest punktidest lähtuvate ringjoonte keskpunktid saame leida OSNAP / END abil: Vastame, et ringi keskpunkt asub mingi joone lõpus ja sisestame juhtsilbi END: Ülesanne II Tihend 21 Arvuti küsib: mille lõpus? :
Järgnevas näites on punkt loodud klassina ehk objektitüübina. Koordinaadid x ja y on privaatse ligipääsuga, neid saab kasutada vaid sama klassi meetodites. Väärtuste küsimiseks on eraldi käsklused GetX ja GetY. Esimese hooga võib tunduda selline väärtuse küsimise peitmine imelik. Aga kui tulevikus näiteks soovitakse teha statistikat, et mitu korda on küsitud x-i ja mitu korda y-i väärtust, siis alamprogrammiga andmete küsimise puhul saab selle loenduse kergesti paika panna. Muutuja puhul aga ei ole nõnda tavaprogrammeerimise vahenditega võimalik. Samuti - kuna siin on lubatud punkti asukoha määramine vaid eksemplari loomisel, siis kord antud väärtusi enam muuta ei saa, kuna Punkti juures pole lihtsalt vastavat käsklust. Klassiga samanimelist parameetrita käsklust nimetatakse konstruktoriks. See käivitatakse vaid üks kord - eksemplari loomisel - ning sinna sisse
Järgnevas näites on punkt loodud klassina ehk objektitüübina. Koordinaadid x ja y on privaatse ligipääsuga, neid saab kasutada vaid sama klassi meetodites. Väärtuste küsimiseks on eraldi käsklused GetX ja GetY. Esimese hooga võib tunduda selline väärtuse küsimise peitmine imelik. Aga kui tulevikus näiteks soovitakse teha statistikat, et mitu korda on küsitud x-i ja mitu korda y-i väärtust, siis alamprogrammiga andmete küsimise puhul saab selle loenduse kergesti paika panna. Muutuja puhul aga ei ole nõnda tavaprogrammeerimise vahenditega võimalik. Kuna siin on lubatud punkti asukoha määramine vaid eksemplari loomisel, siis kord antud väärtusi enam muuta ei saa, sest Punkti juures pole lihtsalt vastavat käsklust. Klassiga samanimelist väljastustüübita käsklust nimetatakse konstruktoriks. See käivitatakse vaid üks kord - eksemplari loomisel - ning sinna sisse pannakse tavaliselt
kohale, kuid me ei tea täpseid punktile 1 X- ja Y-koordinaatide arvulisi väärtusi. Nüüd oletame, et määrasime kuidagi punkti koordinaadid ja siis sisestasime koordinaadikolmiku. Sisestame .xy ↵ (just nii: punkt ja xy) sellele vastab arvuti: of s.t. arvuti küsis, millise X- ja Y-koordinaatidega punkti kohale me kõrgusele Z tahame ruumipunkti paigutada. Nüüd tuleb näiteks käsu OSNAP mingi alamprogrammiga näidata selle punkti asukohta, mille kohale me tahame teatud kõrgusele selle punkti panna. Joonestame tööülesanda kujundi käsuga LINE absoluutsete koordinaatide järgi, võttes näiteks algpunktiks punkti 1(50,50). NB! Kirjutist „1(50,50)” tuleb lugeda nii: „Punkt 1 koordinaatidega: X=50 ja Y=50” Punktide tegelike koordinaatide kasutamise korral on vaja teha veidi matemaatikat
kasutatakse tulevikus teisteski programmides. Järgnevas näites on punkt loodud klassina ehk objektitüübina. Koordinaadid x ja y on privaatse ligipääsuga, neid saab kasutada vaid sama klassi meetodites. Väärtuste küsimiseks on eraldi käsklused GetX ja GetY. Esimese hooga võib tunduda selline väärtuse küsimise peitmine imelik. Aga kui tulevikus näiteks soovitakse teha statistikat, et mitu korda on küsitud x-i ja mitu korda y-i väärtust, siis alamprogrammiga andmete küsimise puhul saab selle loenduse kergesti paika panna. Muutuja puhul aga ei ole nõnda tavaprogrammeerimise vahenditega võimalik. Kuna siin on lubatud punkti asukoha määramine vaid eksemplari loomisel, siis kord antud väärtusi enam muuta ei saa, sest Punkti juures pole lihtsalt vastavat käsklust. Klassiga samanimelist väljastustüübita käsklust nimetatakse konstruktoriks. See käivitatakse vaid üks kord - eksemplari loomisel - ning sinna sisse
annaabi.ee 
