valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi, konflikt võib viia võimu kriisini(Itaalia) Seadusandlikuvõimuülesehitus-üldiselt tuntakse ühe-ja kahekojalisi parlamente. Unitaarriikides ühekordne, föderatiivses kahekojaline Võimukorraldus kahekojalistes lähtub nende komplekteerimisviisist. Reeglina alamkojad valitavad. Ülemkoja puhul: a)seisuslik esindusorgan(inglismaal) b)osariigid delegeerivad oma esindjad ülemkotta(venemaa, france) c)ülemkoda valitakse otse rahva poolt(USA, Itaalia, Jaapan) Lähtuvalt komplekteerimisviisist onmääratud ka kodade vaheline tööjaotus. Parlamendi peaülessanded:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi Täidesaatevvõim tänapäevavalimissüsteemis- Valitsus koosneb peaministrist,
tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele. Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4
valitsuse koosseisu. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes küllaltki suur, tugevam positsioon täidesaatval võimul. Pr, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Ühe- ja kahekojalisus- kahekojalised on näiteks SB, Saks, Pr, It, Vene, ühekojalised Skandinaavia(va Norra), Balti riigid. Nim. Ülem- ja alamkoda. Kodade erinevus: 1)komplekteerimise viisid- alamkojad valitakse otsestel valimistel. 2) töövaldkondade jaotus (maj.- ja finantsküsimused alati alamkojas). SB ülemkoda erandlik, sest seal on ajalooline tööjaotus. Ülemkoda regionaalsete huvide esindamiseks- USA 2 senaatorit igast osariigist, kes esindavad. SB kujutab ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament) Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel
· Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moodustatakse kõigis riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. 1) Seisusliku
võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 2. Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused: Kahekojaline: Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Vähemtähtsam! Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele.Võib panna veto, kuid sellest on võimalik üle sõita. Kinnitab ametisse tähtsamaid riigiametnikke.Kaitseb osariikide vabadusi õigusi. Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ).
167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 5. Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet? (vt ka TV lk 34 ja internet) Riigikohus Õiguskantsler 3.1 Kõrgem seadusandlik võim. Parlament 1. Millistest põhimõtetest lähtuvalt moodustatakse kahekojaliste parlamentide ülemkojad, alamkojad? (moodustamise viisid ja viisid ja kodade ülesanded, näited) ALAMKODA: moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu ÜLEMKODA Tsensuslik printsiip-aadlitiitel, ametikoht. Nõuandev ja kinnitav roll (Suurbritannia Lordide Koda; Botsana Pealikute Koda) Territoriaalne printsiip-esindab piirkonna huve. Ülemkoda ja saadikud valitakse kas vastava piirkonna elanike poolt nvõi määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( Ameerika Ühendriikide Senat, Saksamaa
lähedasi parteisid Esineb harilikult: Saksa, Austria, Eesti, KIE Üks levinuimaid koalitsioonide tüüpe · Ülepaisutatud koalitsioonid (oversized coalitions) Vähelevinud Tihti kriisiolukorras, kui vaja laia konsensust ük-s Või kui suured parteid võtavad igaks juhuks partnereid juurde, et kui mõni ära langeb ei juhtu midagi Levinud: Itaalia või Prantsusmaa 4. loeng. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid - parlamendid Mis funktsioone täidavad parlamentide alamkojad ja ülemkojad kuidas nad teineteisest erinevad? (üldine küsimus ülem ja alamkodade funktsioneerimise kohta). Kaks koda · Enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Sveits) · Ülemkoja roll: Enamasti koosneb regioonide/osariikide esindajatest ja nende poolt valitud (Pr, Saksa, jt), harva otse valitud (USA, It, Hisp, Põhiroll kinnitada alamkojas vastuvõetud otsuseid
nimetatud või valida kas federatsioonisubjektide valitsuste või parlamentide poolt. Ülemkoja liikmeid võivad nimetada ka teised riigiorganid, sinna võivad kuuluda teatud isikud ametikoa järgi (exofficia). Ülemkoja liikmed võivad olla ka pärilikud aadlikud (suurbritannias peerid) kelle mandaat on eluaegne. Enamasti on parlamendi kodade pädevus mõnevõrra erinev, tavaliselt on ülemkoja võimupiirid kitsamad kui alamkojad. Ülemkoja roll on erinevates riikides erinev, osades riikides on ülemkojal võimalik seaduste vastuvõttu aeglustada ning kasutada edasilükkavat vetot. Mõnedes riikides on aga ülemkojal võimalik seaduse vastuvõtt blokeerida. Eestis kuulub seadusandlik võib riigikogule ja riigikogu on ühekojaline parlament mis moodustatakse otsevalimise teel kuhu valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 101 liiget. Parlamendi
annaabi.ee 
