Tagastab viite loodud objektile. Kasutatakse objekti algväärtustamiseks. Kõik objektid pärivad vaikimisi Object klassilt. Kui teie klassis puudub konstruktor, luuakse vaikimisi argumendita konstruktor. Uut objekti luues kutsutatakse alati välja ülemklassi argumendita konstruktor enne kui täidetakse käsud selle klassi konstruktoris. Kui kirjutate ainult argumendiga konstruktor, siis kompilaator argumendita verisooni automaatselt ei lisa. Mis juhtub, kui alamklassis on argumendiga konstruktor, aga ülemklassis konstruktor puudub? Kompilaator lisab ülemklassile argumendita konstruktori, alamklassist luues käivitatakse see enne alamklassi konstruktorit. Mis juhtub, kui alamklassis on argumendiga konstruktor, ja ülemklassis samuti ainult argumendiga konstruktor? Programm ei kompileeru, sest pole võimalik käivitada ülemklassi konstruktorit. Käivitusahel: Alamklass extends Ülemklass2, Ülemklass2 extends Ülemklass1. 1.Ülemklass1 konstruktor, 2
Hansalinnades oli klasside vaheline tasakaal vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui Ausburgis kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklasi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates gildides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised
välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu. Jagab kolmeks: Kõrgklass, keskklass, alamklass(tegelevad ainult oma müümisega). Põhiosa alamklassis, kõik töölised ja põlluharijad. Keskklassi jäävad haritlase, intellektuaalid etc.Joonised: ühiskond praegu ja varem. Tegeleb palju religiooni mõjutuste uurimisega.) · Emile Decains tegeleb inimsuhetega Heaolu ühiskond ja -riik Riik võtab endale rolli, et vähendada tööstusühiskonnas olevaid probleeme. Lisaks klassikalistele funktsioonile · Seadu loome · Riigikaitse · Kord Võtab enda kanda ka majandust ja sotsiaalsust reguleerivaid vastutusi
2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja töölisklass Mudel C ehk tänapäeva arenenud ühiskonnad – arvult domineerib keskklass, mida rikkamaks või vaesemaks, seda vähem neid on. 3. Mida nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks? Kirjeldage sotsiaalse mobiilsuse kahte avaldumisvormi. Sotsiaalne mobiilsus – liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise
eksemplaride tasemel. Üldistusseost võib lugeda spetsiifilisema elemendi poolt üldisema poole “on” või “on liiki” (auto on sõiduk, müügijuht on töötaja) Tavaline üldistusseos Spetsiifilist klassi nimetatakse alamklassiks (subclass) ja üldisemat ülemklassiks (superclass). Alamklass pärib ülemklassi kõik omadused: atribuudid, operatsioonid, assotsiatsioonid. Avaliku nähtavusega atribuudid ja operatsioonid ülemklassis jäävad avalikuks alamklassis. Privaatse nähtavusega atribuudid ja operatsioonid päritakse, kuid pole kasutatavad (ei saa pöörduda) alamklassi seest. Kaitstud (protected) atribuute ja operatsioone (tähistatakse märgiga #) ei saa kasutada teised klassid, välja arvatud klass ja tema kõik alamklassid. Üldistusseosed moodustavad klassihierarhia, milles klass võib olla korraga ülem- ja alamklassiks. Üldistust esitatakse pidevjoonega spetsiifilisema klassi poolt üldisema
võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255. Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehilistel puhjustel kaotsi kaks IP aadressi
public class B extends A { int b; B(int a, int b){ super(a); this.b = b; } void meetoda(){ System.out.println("Olen B isend, a = " + a);// viga siin a -s } void meetodb(){ System.out.println("Olen B isend, b = " + b); } } Protected kaitstud; nähtav nii oma paketis kui ka alamklassides (mis võivad olla teistes pakettides) Nähtavus Piiritleja Samas klassis Samas paketis Alamklassis Teises paketis private jah ei ei ei (puudu) jah jah ei ei protected jah jah jah ei public jah jah jah jah Võtmesõna super Kaks rakendusviisi: 1. ülemklassi konstruktori poole pöördumiseks 2
võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255. Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehilistel puhjustel kaotsi kaks IP aadressi.
echo 'class B';
}
}
$obj = new B();
$obj->a = 10; // päritud muutuja
$obj->b = 15; // päritud muutuja
$obj->c = 20;
$obj->sayHello();
echo '
';
echo 'ABSum: '.$obj->getABSum().' (päritud meetod)
';
echo 'Min: '.$obj->getMin().'
';
echo 'Max: '.$obj->getMax();
?>
Väljund
class B
ABSum: 25 (päritud meetod)
Min: 10
Max: 20
Baasklassi ülekaetud meetodi käivitamine alamklassis
Mõnikord tekib vajadus pöörduda baasklassi meetodi (samuti ka muutuja) poole. Juhul, kui see meetod on päritud baasklassist - siis pole
probleemi ja $this->methodName() teeb oma tööd ilusti. Aga mis siis teha kui baasklassi meetod on juba ülekaetud antud klassis, sest
$this->methodName() kutsub selles klassis olevat funktsiooni. Selleks on olemas võtmesõna parent. Tuleb kirjutada
parent::methodName() ja sellega pöördume juba kindlasti baasklassi meetodi poole
annaabi.ee 
