Kunda jõgi Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas. Kunda jõel on ka muid nimesid. Nagu näiteks: Võhu jõgi (ülemjooksul), Põlula, Sämi, Semmijõgi (keskjooksul). Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. Algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud.
Pirita jõgi Pirita jõe muud nimed on Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; jõe ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu Kanal. Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. See voolab läbi Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, Lagedi, Loo, Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa. Pirita jõe pikkus on 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit. Selle tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Tuhala õgi, Angerja oja ja Leivajõgi. Jõe lähe asub Saarnakõrve küla läheduses ning suubub Tallinna lahte.
See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov.
Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Liibüa kõrb LIIBÜA KÕRB Sahara kirdeosas, Niiluse alamjooksust läänes asuv liivakõrb. Pindala umbes 2mln. km2. Kirdeosas nõgusid (Kattara nõgu 133 m allpool merepinda), lõunas platood ja jäänukmäed (kuni 1934 m). Sademeid enamasti alla 25 mm, põhjaosas kuni 100 mm aastas. Asustus hõre. Liibüa kõrbes elavad matmata suguharu inimesed. Nad on troglodüüdid s.t. koopaelanikud. Juba üle tuhande aasta elavad nad maaalustes koopataolistes ruumides, mida ühendavad koridorid
Tema võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist. Peale selle oli ta esimene, kes enda nimetamisest augustuseks ei teatanud üksnes Rooma, vaid ka Konstantinoopoli senatile. Residentsiks valis ta Tessaloonika. Sõdinud vahelduva eduga läänegootide vastu, sõlmis ta 382. aastal nendega rahu ning asundas nad sõjaväekohustusliku föderaatidena Doonau alamjooksust lõuna pool asuvale alale. 383. aastal surus ta maha Maximuse võimuanastuse ja võimaldas Valentinianus II-l naasta riigi lääneossa. Traianus – Vana-Rooma keiser aastatel 98-117. Tema valitsuse ajal vallutati ka Daakia ning Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Traianust peeti vooruslikuks paganaks ning ta andis 112. Aastal välja dokumendi, mille järgi tuli kõik surmata, kes avalikult kristlust
ja ka taim ise on lopsakam ning laiemate lehtedega kui mets-tähthein. Mets- tähthein õitseb mais, juunis; viljaks on kerajas kupar. Kasutamine: loomad söövad mets-tähtheina meeleldi, lehed sisaldavad C-vitamiini. Meetaim. METSTULIKAS Ranunculus cassubicus; ranunculus tuleneb sõnast rana konn; cassubicus - kasuubide maal kodune (kasuubid - slaavi hõim Läänemere lõunarannikul Visla jõe alamjooksust läänes). Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsades, niitudel, puisniitudel, metsaservadel, kaldavõsastikes ja parkides. Eelistab parajalt niiskeid viljakaid muldi. Metstulikas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja arvukate mustjate juurtega rohttaim. Vars on 20-50 cm kõrge, vaoline. Metstulikas erineb kõigist meie teistest tulikatest lehtede poolest. Taime juurmine leht on suur, tumeroheline, neerja kujuga ja täkilise servaga.
ajaks isegi Berliini. 1762. aastal sõlmitud eraldirahu Venemaaga päästis Preisimaa hullemast. 1763 sõja lõpetanud Hubertusburgi rahuga säilitas Preisimaa kõik oma sõjaeelsed valdused, sealhulgas ka peamiseks tüliõunaks olnud Sileesia. Türgi ekspansiooni tagasitõrjumine Varauusaja alguseks oli Türgi (1301. aastal riigile aluse pannud sultan Osman I nime järgi ka Osmanite riik) haaranud oma kontrolli alla kogu Kagu-Euroopa Doonau kesk- ja alamjooksust lõuna pool. Türgi võimu kõrgpunkt langes sultan Suleiman II Toreda valitsusajale (152066), kelle võimu all vallutasid türklased Belgradi (1521), kehtestasid kontrolli Veneetsia ja Genua vürtsi- ja kullakaubandusele ning lõid ungarlasi 1526 Mohácsi lahingus, kus kaotas elu ka kuningas Lajos II. Kaotus türklastele lõhestas Ungari mitmeks sajandiks. Szekésfehérváris valiti uueks Ungari kuningaks János Zápolya, Bratislavas aga Lajos II õemees ja keiser Karl V vend Ferdinand.
Jõepraamide liiklus hõlmab 87% USA peamistest Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR linnadest. USA-s on laevatatavate siseveeteede kogupikkuseks 41 000 km. Siseveeteede võrgus- tik on tihe, ühtlaselt jaotunud ja katab suurema osa suurriigi kesk- ja idaosast. Osa USA jõgede alamjooksust – Hudsoni jõgi merest New Yorgini, Mississippi alamjooks, Delaware’ jõgi ja Jamesi jõgi – on läbitavad ka ookeanilaevadele. USA jõgedel transporditakse muudest kaupadest enam kivisütt, toornaftat, bituumenit, bensi- ini, diisli- ja lennukikütust, palju veetakse ka teravilja ja muid põllumajandussaadusi. On märkimis-
annaabi.ee 
