oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga,millest tulenes ka põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall''. Aadlikud jaotusid omakorda kaheks suuremaks osaks: kõrgaadlikud ja alamaadlikud.
· Koosnes kaht tüüpi saadikuist: · Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog, krahv jt · Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand · Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad · Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks. 18. AADEL AADEL KUI SEISUS · Vaimulikkond teenis kõigi eest jumalat, oli nende töö. Aadel kaitsmine. Talupojad kogu ühiskonna toitmine · Linnade arenedes ka linnakodanike seisus.
Senjööri ja vasalli suhte ehk läänistamine: · Senjöör oli maa valdaja. Tema läänistas maa koos talupoegadega vasallile, kes pidi vastutasuks olema truu sõjaväekohustuste poolest oma senjöörile. Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. · Vasallid olid kõrgaadlikud. Nemad said omakorda läänistada maad oma vasallidele, kes olid vastutasuks sõjaväes. Nendele kuuletuvad vasallid olid enamjaolt rüütlid või alamaadlikud. · Lään ehk feood- vasallile antud maa koos talöupoegadega. Lään ei olnud päritav. · Domeen- oli senjöörile jäänud maa koos talupoegadega, mida ei läänistata. Läänide liigid: · Benefiits- eluaegne lään, kuid pärandamiseks oli vaja senjööri nõusolekut. · Feood- oli vabalt päritav. Pärisorjuse kujunemine: Feodaalkorrast kujunes välja pärisorjus, s.t et talupojad olid sõltuvuses suurmaavaldajatest. Alguses
vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada kujunesid välja esinduskogud, kus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik häälteenamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist osa esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist - kõrgaadlikud teine osa oli seisuslike organisatsioonide valitud alamaadlikud RISTISÕJAD Ristisõjad toimusid 11.-13. saj. Vastamisi on 3 tsivilisatsiooni: Lääne maailm, islamimaailma ja Bütsants. Kokku toimus 8 ristisõda Põhjused Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest. Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada taheti maad saada 1054 kirikulõhe paavst kui Rooma esindaja tahab ülendada võimu Kreeka katoliku kiriku üle
Diplomaatiline funktsioon, suhtlus Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel toimub läbi Liivimaa, esile kerkib Narva, sest Vene väliskaubandus liikus seda kaudu. Püütakse hoida häid suhteid venelaste ja välismaalaste vahel, kui kedagi vaja karistada, siis venelasi, välismaalasi säästetakse. Vojevoodidest madalamal astmel djakid. Sõltuvalt vojevoodide arvust on djakkide arv erinev. Djakid on Vene bürokraadid. Djakid oskavad kirjutada. Djakk tegeleb asjaajamisega. Seisuslikult on nad alamaadlikud. Tartus oli neid kõige rohkem, ühte on nimetatud ka peadjakiks. Väiksemate kohtade puhul teda, et ametis oli vaid üks. 1558.aastast alates hakatakse siin teenistusmõisad välja jagama. Maavaldus jääb tsaari omandusse. Maavaldus oli töötasu, palk. Kui tuleb vajadus minna sõjakäigule, siis tuleb maavaldajal minna. Ka linnakrunte on jaotatud teenistusmaadena. Kui alguses järgiti põhimõtet, et see maa oleks terviklik, siis mida aeg edasi, seda enam hakkas maa olema tükkidena
Lasi valida ennast konsuliks, mitu korda. Rahvatribuuniks, oli vetoõigus, sai võimu rooma linna sees. Lasi kuulutada princeps senatus- senati eesistuja. Oli ka armeejuhataja. Olid keisriprovintsid, mis allusid otseselt keisrile. Teatud provintside kuberner. Need olid provintsid, mis olid hiljuti allutatud või oli relvastatud vastupanu, sinna saatis oma legaadid, legati ehk saadikud. Kujuneb välja isiklik ametkond ja bürokraatia. Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud. Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi püüdis hiljem imiteerida karl suur. Keiser sai religioosse võimu, pontifex maximus, jäi tiitel kuni 4 saj lõpuni pkr kuni ajani, mil kristlus sai riigikirikuks. Seejärel võttis tiitli üle rooma paavst, tänapäevani. Keisril oli suur eraomand, nt egiptus. Eluolu Elamu: domus, villa, insula. Rooma riigi läänepoolne osa. Idapoolsed alad erinesid tugevalt
annaabi.ee 
