võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C) a absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m) 2 S plaatide kohakutiolev pindala ruutmeetrites (m )
võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine – dielektrik – , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , εa S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C) εa absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m) 2 S plaatide kohakutiolev pindala ruutmeetrites (m )
Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal. Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada. Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Dünaamiline pidurdus: a võõrergutusega, b endaergutusega Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon. Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult
peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi a.Kergesti sulavad kuni 300º b.Keskmise sulamisega kuni 1500º c
Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile Kontaktrõngad ja harjad ühendavad ergutusmähist ergutiga (alalisvooluallikaga) Viimase 15-20 aasta vältel on püsimagnetite kasutamine ergutusvälja tekitamiseks märgatavalt suurenenud Põhjuseks paremad püsimagnetmaterjalid (SmCo) ja (NdFeB) Nüüdisajal on levinud püsimagnetergutusega sünkroongeneraatorid (permanent magnet synchronous generator PMSG) 3 Kolmefaasilise sünkroongeneraatori staator koosneb kolmest ühefaasilisest mähisest,
kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned. Tehistunnusjooned võib leida loomulike tunnusjoonte järgi, kui moment arvutada ümber võrdeliselt pinge ruuduga. 26. Asünkroonmootori pidurdus.
lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon.
difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon.
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d E elektrivälja tugevus volti meetri kohta (V/m) Q laeng kulonites (C) a absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m) 2 S plaatide kohakutiolev pindala ruutmeetrites (m )
ergutusega generaatorina, muundades elektriajami liikuvatesse osadesse salvestunud kineetilise energia elektrienergiaks, mis pidurdustakistis R2 muutub soojuseks ja hajub ümbritsevasse keskkonda. Joonis 1.6 Asünkroonmootori dünaamiliseks pidurdamiseks lahutatakse tema staatorimähis liini- kontaktori KM sulguvate peakontaktide avanemisega toitevõrgust ning staatorimähis ühendatakse pidurduskontaktori KM1 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena alalisvooluallikaga (joonis 1.6.c).. Staatorimähises voolav alalisvool tekitab ruumis liikumatu alalismagnetvälja, milles pöörleva rootori mähises indutseeritakse vool ning staatori magnetvälja ja rootorimähise voolu koostoimel tekibki pidurdav moment. Faasirootoriga mootori korral on otstarbekas lülitada pidurdamise ajaks rootori- ahelasse lisatakisti R2, mille tulemusena suureneb algpidurdusmoment. Pidurdamise käigus lülitatakse lisatakisti R2 mingil hetkel kontaktori KM2 sulguvate kontaktide