Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa) Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on fraktsioon(ühe erakonna liikme parlamendis) Koalitsioon (valitsusliit) Opositsioon(vastasliit) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda
algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib hartat vaadelda ka omalaadi sakramendina, mis sümboliseeris ja samas ka lõi uue kaasluse ning fikseeris tema õiguse. Just uue linna asutamisel oli kodanike loodav staatus ka uue koosluse/korporatsiooni staatus. o Partitsipatoorsus Linnaõiguse kommunitaarset iseloomu näitas mitte ainult kodanike
Lõpetamine: sundlõpetamine PSJKS §32 lg1 VV esitab Riigikohtule taotluse. IV Erakondlikud tegevusvahendid EkS §2 moodustab parlamendis fraktsiooni V Erakondade privileegid RkVS §§26, 29 ainult erakond saab kandideerida oma nime all ja esitada oma nimekirja valimistel. Nimekirja alusel jaotakse ümber mandaadid. Erakondade privileegid riigikogus, selle töös, fraktsioonis (tööruumid, abilised), osalevad komisjonide töös, lisada liikmeid alalistesse komisjonidesse, esitada peaministrikandidaadi (p25). VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon EkS §1210; kk loodi 6 aastat tagasi, enne esitati aruanded valimiskomisjonile. Saadud hinda peab võrdlema erakondade deklareeritud arvetega. VII Erakondlik rahastamine Riiklik: otsene (riik kannab oma kontolt üle raha erakonnale aastas 5,5 milj) ja kaudne (maksusoodustus riigipoolne, nt annetus; NB! Ära kaotatud al. 2004 ja sellega kadus huvi deklareerida makse).
Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib hartat vaadelda ka omalaadi sakramendina, mis sümboliseeris ja samas ka lõi uue kaasluse ning fikseeris tema õiguse. Just uue linna asutamisel oli kodanike loodav staatus ka uue koosluse/korporatsiooni staatus. o Partitsipatoorsus
(Gitelson jt, 1996, lk. 226) Peamine osa Kongressi tööst tehakse komisjonides ja alakomisjonides. Komisjonid ja alakomisjonid vaatavad igal aastal läbi sadu seaduseelnõusid. Nemad otsustavad, milliseid neist soovitada suures kogus menetlemiseks. Need eelnõud, mida komisjonid soovivad menetlemiseks plenaaristungil, kujundavadki Kongressi päevakorra. Eelnõud, mida komisjonid ei aruta, jõuavad harva istungile. Peaaegu kogu seadusandlus antakse käsitlemiseks alalistesse komisjonidesse. Seega võib öelda, et komisjonid on mõjukad, kuna on otseselt seotud seadusandlusega. (Gitelson jt, 1996, lk. 217) Komisjonid jagunevad erinevat tüüpi kodadeks nii Senatis kui ka Esindajatekojas. Tähtsamaiks on Kongressis alalised komisjonid. Alalised komisjonid töötavad pidevalt: nad vaatavad läbi mitmesuguseid valdkondades esitatud eelnõusid ning otsustavad ühtlasi, kas esitada eelnõu suurele kogule menetlemiseks või mitte
otsaski. Kasakakorpuse, mille eesotsas oli Krasnov, pani Kerenski esimesena pealinna suunas liikuma, tõotas koguda abivägesid ka teistelt rinnetelt. Leidus vähe mehi, kes olnuks valmis AV eest surema. Õnnestus koguda vaid 1500 täiesti ustavat ja kuulekat sõdurit, teistelt rindelõikudelt jäi abi tulemata. Krasnov pidi 1.nov sõlmima enamlastega kokkulepe- lubati tema korpusel rahumeelselt laiali minna oma alalistesse asukohtadesse. Lenin oli väitnud, et okt revol tulemuse otsustavad laevastiku baasid ja Petr ja Moskva. Moskvas oli okt II poolel org SRK, mis oli alustanud ettevalmistusi ülestõusuks. Moskva juhid olid hoopis tagasihoidlikumad ega polnud vaimustunud mõttest valada verd, mindi kokkuleppele Moskva linnaduumaga. Linnaduuma polnud nõus, tema selja taga oli Moskva garnison vähemalt osaliselt. Moskva linnaduuma eestvõttel loodi Ühiskondliku Korra Säilitamise Komitee, hakkas koondama