Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire 2) hälvitussüsteem X ja Y plaadid kallutavad elektronkiirt 3) luminofooriga ekraan
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Alalis- ja vahelduvvool aruanne nimi klass TALLINN 2013 Alalisvool Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu.
8)n-tüüpi pooljuht on pooljuht, kus põhilisteks laengukandjateks on vabad elektonid. See tekib kui lisandina kasutatakse viievalentset ainet, nt Arseen. Elektrivälja mõjul võib elektron liikuda doonornivoolt juhtivustsooni. +joonis 9)p-tüüpi pooljuht on pooljuht, kus põhilised laengukandjad on positiivsed augud.. See saadakse 3-valentse aine lisamisel nt indium. +joonis 10)Pooljuht diood Põhiomadus: lasta hästi läbi voolu ainult ühes suunas. Kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel. Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis
Kui vooluallika poolused vahetada, siis laengukandjad tõmbuvad tõkkekihist eemale ja voolu praktiliselt ei teki. Sellist voolu nimetatakse vastvooluks. Joonis 7 p-b siirde põhiomadus – Ühepoolse juhtivusega(käitub kui ventil). Sellel põhineb pooljuhtdiood. Joonis 8. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduva voolu alaldamisel. Alalisvoolu on vaja Joonis 8
koguenergia on jääv. Pole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks selle tulemusega vastuolus. Seega võime sõnastada ühe olulisema loodusseaduse -- mehaanilise energia jäävuse seaduse: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. 4. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt.Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC 5. Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne töögaW, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt
et takistuselt R2 VT1 baasile antakse väike positiivne pinge, näiteks +1V. VT2 emitteri vool läbides takistust Re, tekitab seal mõnevõrra suurema pingelangu näiteks 1,1V. Tulemusena on VT1 baas emitterist 0,1V võrra negatiivsem ja sellest pingest piisab, et viia VT1 sulge reziimi. Suletud transistori kollektor pinge võrdub toitepingega ja kondensaator C1 on laetud joonisel näidatud polaarsusega. Alaldamisel muundatakse vahelduvvool alalisvooluks kusjuures võib toimuda ka pinge Sisend impulsi saamisel avatakse VT1, tema kollektori pinge väheneb, ning kondensaator C1 hakkab reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka tühjenema joonisel näidatud teed pidi. Tühjenemis ahelasse jääb ka toitepinge allikas, mis püüab polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine
protsessis. 3. Kaitse drossel ja kaitse kondensaator Kaitse drosseli ja kaitse kondensaatori ülesanne: kaitseb transformaatorit kõrgsagedusvoolu impulsside eest. Vastasel juhul võivad kõrgsagedusvoolu impulssid rikkuda transformaatori mähist. 4. Filter kondensaator Filter kondensaatori ülesanne: tasandab erinevad voolu poolperioodid, mis võivad tekkida keevitus- protsessi käigus (alaldist voolu alaldamisel). 5. Kaitsegaasi etteande regulaator Kaitsegaasi etteande regulaatori ülesanne: elektromagnetilise kaitsegaasiklapi avamine ja sulgemine enne ja pärast keevitusprotsessi lõpetamist. 6. Juhtpult Juhtpuldi ülesanne: 6.1. keevitusaparaadi sisse ja välja lülitamine 6.2. keevitusvoolu tugevuse reguleerimine 6.3. kaitsegaasi avamine enne keevitusprotsessi algust ja sulgemine pärast keevitusprotsessi 6.4. muud funktsioonid keevitusprotsessi läbiviimisel
π 0 2π t π 2π t Joonis 4.37. Kuuepulsilise kolmefaasilise plokkjuhtimisega vaheldi väljundpinged ja -voolud: a) kahe üheaegselt avatud ventiili korral, b) kolme üheaegselt avatud ventiili korral Märkigem, et kolmefaasilise sildalaldiga saadakse 220 V faasipingega võrgupinge alaldamisel u. 540 V alalispinge, s.t. Ud = 540 V.. Juhul kui vaheldi töötab kuuetaktilises plokkjuhtimistalitluses ning selle väljundpinge on astmeline (joonis 4.37, b), siis on selle maksimaalväärtuseks U m = 2 ⋅ U d / 3 = 360 V. Pinge keskväärtuseks kujuneb sel juhul 240 V, mis on u 18 % võrra suurem kui siinuspinge korral (198 V). Järelikult on toitemuunduril niisugusel juhul teatud pingevaru ning mootor võib kõrgematel sagedustel arendada suuremat maksimaalset pöördemomenti
Sulfateerumise nähtus vähendab akude mahtuvust ja kui perioodiliselt plii akusid laadida impuls vooluga siis pikeneb nende kasutus iga. Pidevoolu reziimi saamiseks tuleb lisada koormus ahelasse induktiivsus kui mootori oma induktiivus ei ole piisav. 5.5 Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus kaasaegsed elektriajamid vajavad töötamiseks erinevaid vooluliike kusjuures voolu parameetrid peavad olema küllalt suuresti reguleeritavad. Joonis 5.5.1 Alaldamisel muundatakse vahelduvvool alalisvooluks kusjuures võib toimuda ka pinge reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine muundamise käigus võib olla nii pinget vähendav kui pinget tõstev vaheldamine on alalisvoolu muundamine vahelduvooluks. See juures võidakse muundada alalisvoolu kas võrgusagedusega vahelduvooluks või
F t R 2 max on ka toimiv vastupinge 2 korda väiksem. f = 100Hz. p Kui võrrelda kaht täisperioodalaldi lülitust, siis on veel mõningaid erinevusi: 1) Keskväljavõttega lülitusel jääb tarbijaga järjestikku 1 diood, sildlülitusel aga 2, järelikult on alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide 27 pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid. Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi tööreziimi palju raskemaks. U2 Rt IVD C VD Ut Ctühj
toimiv vastupinge 2 korda väiksem. fp = 100Hz. Kui võrrelda kaht täisperioodalaldi lülitust, siis on veel mõningaid erinevusi: 1) Keskväljavõttega lülitusel jääb tarbijaga järjestikku 1 diood, sildlülitusel aga 2, järelikult on alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. U Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 2 IVD VD 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele t1 t2 t1 t2 t Praktikas töötab enamik alaldeid C mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad
Kahe dioodiga (ühefaasilise) keskväljavõttega alaldi põhipuuduseks on keskväljavõttega trafo vajadus. Ühefaasiline sildalaldi kasutab paremini trafot ja pooljuhtseadiseid ning omab siinusele lähedasemat väljundvoolu kuju ning seetõttu kasutatakse antud alaldit väikese võimsusega rakendustes (kuni 1 kW). 23 Ühefaasiline alaldamine toimub kahe identse pulsi abil vahelduvvoolu perioodi kohta, samal ajal kui kolmefaasilisel alaldamisel kasutatakse kolme või rohkem pulsse. Järelikult vähendavad kolmefaasilised alaldid paremini toitevoolude moonutusi ja koormuspinge pulsatsiooni. Kolmefaasilise keskväljavõttega alaldi peamisteks puudusteks on trafo võimsuse vähene ärakasutamine ja madal võimsustegur. Sellele vaatamata on alaldi põhiliseks eeliseks madala pulsatsiooniga kõrgekvaliteediline väljundpinge. Heade tehniliste näitajate poolest osutuvad domineerivaks kolmefaasilised sildalaldid. Nendeks
annaabi.ee 
