Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alaindeksiga" - 7 õppematerjali

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED
2
doc

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED

Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 ­ di 3 ­ tri 4 ­ tetra 5 ­ pentra 6 ­ heksa 7 ­ hepta 8 ­ okta 9 ­ nona 10 ­ deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1. Vesiniku arvu järgi ­ üheprootonilised (HF, HCl, HBr, HI, jne) ja mitmeprootonilised (H2SO3, jne). 2. Hapniku sisalduse järgi O-sisaldavad (H2SO3, jne) ja O-ei sisalda (HF, HI, jne) 3. Tugevuse järgi ­ happe tugevus sõltub sellest kui täielikult jaotub ta ioonideks TUGEVAD HAPPED keskmised ­ kõik ülejäänud NÕRGAD HAPPED H2SO3 H2CO3

Keemia → Keemia
104 allalaadimist
Füüsika I perioodi arvestus
5
docx

Füüsika I perioodi arvestus.

Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ­ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
Füüsika konspekt
8
docx

Füüsika konspekt

Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda. 36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ­ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele

Füüsika → Elektromagnetvõnkumine
7 allalaadimist
Geneetika I ja II KT
48
docx

Geneetika I ja II KT

61. Komplementaarsed geenid Mitme (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Kanade rooshari geen R ja herneshari geen P. Nende koosmõjul = R_P_ - pähkelhari 62. Duplikaatsed geenid (Duplikaatsus) ehk kordne toime, ühte dominantset tunnust mõjutab kaks või enam geeni, kusjuures teise geeni toiminantsus tunnust ei võimenda. Märgitakse samade tähtedega või eri alaindeksiga. (sulis - paljasjalgsus). 63. Polümeersed geenid(polümeersus) Ühe tunnuse kumulatiivne ühesuunaline muutumine, mitmete geenide poolt. 64. Põhigeenid ja modifikaator geenid Põhigeenid - kas tunnus tekib või mitte Modifikaatorgeenid - avaldavad vähem mõju kui põhigeenid 65. Geeni ekspressioon(ekspressiivsus) Kui palju valku sünteesitakse ühelt geenilt. 66. Geenide aheldus Mida kaugemal on kaks tunnust kromosoomis, seda suurema tõenöosusega tuleb nende vahele

Bioloogia → Geneetika
70 allalaadimist
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

eemaldad sama tundmatu, mis ennemgi. Mõlemad võrrandisüsteemide lahendid paned võrrandisüsteemi ja lahendad ära. 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused a)Hetkväärtus Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil ajahetkel. Tähistatakse väiketähega, näiteks voolu hetkväärtus i, pinge hetkväärtus u. b)Amplituudväärtus Amplituudväärtuseks ehk maksimaalväärtuseks nimetatakse perioodiliselt muutuvat suuruse suurimat hetkväärtust. Tähistatakse koos alaindeksiga m. Im, Um c)Efektiivväärtus Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Ief=Im/ √ 2 =0,707 Im Uef=Um/ √ 2 =0,707 Um d)Keskväärtus Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Ik=(2/π)*Im=0,6371 Im 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid a)Aktiivtakistus Tähistatakse tähega r. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena

Energeetika → Elektrotehnika1
138 allalaadimist
Ökoloogia eksami kordamisküsimused
15
docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama parasiteerimata, kuid võtavad ikka ka naabritelt midagi juurde Rnull (parasiidi kasvukiirus) sõltub kolmest tegurist: Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Tähis: L Mida suurem aeg, seda suurem rnull. (sest mida rohkem aega haiged oleme, seda kauem meil on võimalus kaaslasi nakatada) Haigusele vastuvõtlike (mitteimmuunsete) peremeesorganismide tihedus ruumis. Tähis: S Parasiidi ülekandekiirus. Tähis: beeta p alaindeksiga c - levikulävi, kriitiline pop, mis tuleb immuniseerida selleks, et parasiit hakkaks taanduma, et ta kasvukiirus oleks 1'st väiksem.st R anaindeksiga 0 või o oleks väiksem kui 1 24.Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites (Begon et al. 11.2.1-11.2.3); Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks

Ökoloogia → Ökoloogia
93 allalaadimist
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

veesiduvusvõimet, mahlasust, õrnust. Kuigi pH on kiiresti muutuv ja erinev ka sama rümba eri lihastes ning isegi sama lihase eri piirkondades (pinnal, sügavuses), on pH sageli näitajaks, mille alusel otsustatakse liha kasutamisviis, näiteks kõrge pH-väärtusega DFD-liha (pH üle 6,0) ei sobi toorsuitsusaaduste valmistamiseks. Kuna tapajärgselt toimub liha pH muutus väga kiiresti, siis on sageli vajalik näidata aeg, mis on möödunud tapmisest pH määramiseni, seda näidatakse alaindeksiga: pH1 - tapmisest on möödunud 1 tund; pH24 - tapmisest on möödunud 24 tundi. Lihatööstustes on sealiha pH tähtis parameeter, sest sellest sõltuvad liha ja lihatoodete maitseomadused, toodete värskus ja säilivus ning potentsiaalne bakterioloogiline aktiivsus. Organismis on glükogeen (loomne tärklis) varuaineks, mis põhjustab sea tapmise järel liha pH muutusi. Elava lihase pH tase on praktiliselt neutraalne (6,8-7,2) Sigade tapmise järel väheneb

Tehnoloogia → Tehnoloogia
169 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun