merendusliku arheoloogia valdkonda ankrute ja kalavõrkude, mereteede ja ülemere kolooniate, kaupade ning kaubanduse uurimine; tähelepanu pööratakse muutustele mineviku kliimas, veetasemes ja rannajoontes; käsitletakse varaseid varaseid meresõidu ja navigatsiooni tehnikaid. S.t varasem definitsioon järsult muutunud pole; jätkuvalt domineerib siiski veesõiduki- ja veesõidukesksus. Marek E. Jasinski (1993) merenduslik arheoloogia on arheoloogia aladistsipliin, mis hõlmab kogu merearheoloogia/allveearheoloogia uurimisala, teised mineviku materiaalse, merega seotud kultuuri sfäärid ja lisaks ka inimese merega seotuse kognitiivsed aspektid. Definitsioonis on väljendatud inimese igakülgne seotus merega, lisaks mere "kasutamisele" on seletusse haaratud ka inimese kognitiivne suhe merega ja teiste merega seotud aspektidega. Tegu on kõige laiema defineerimisväljaga. Vetega seotud perspektiivis saab kõneleda nii merenduslikust arheoloogiast,
Sotsiaalne rahulolu Inimene kuulub gruppi, millel on identiteet Tal on grupis meelepärane roll Teda koheldakse seal inimväärselt Kontaktid väljaspool gruppi Võimalus grupist eralduda Vaimupuue raskused kognitiivsel tasemel (psüühiline kõrvalkalle)- arusaamine on raske. Autism Meelepuue nägemise, kuulmise kõrvalekalle. Liitpuue häired esinevad mitmel tasandil. Eripedagoogika on pedagoogika aladistsipliin, mis tegeleb kahjustatud inimesega. Enesestimulatsioon korduvad, stereotüüpsed harjumused. Kajakõne laps kordab kas osaliselt või täielikult lauseid, mida ta on kuulnud. Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga kuidagi seoses. Seosetu jutt. Passiivne kõne oskus infot õigesti vastu võtta. Aktiivne kõne nähtu, kuuldu, tunnetatu väljendamine sõnadega. 2.Kriisid inimeste elus. 1) Arengukriisid
Mudel see inimene kelle käitumist jäljendadakse Kaudne kinnitus mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia; b) varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia
Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt. Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel
ning näitab, mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahustis. · Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik- 1M = 1mol/l-- ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet ühes liitris lahuses. Keemia põhimõisted · Mateeria- kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. · Aine- mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. · Keemia- teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundusi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. · Keskkonnakeemia- keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toiumvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kurjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjutavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. · Puhas aine- süsteem, mis koorneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevates ioonidest. · Segu- süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast segust.( homogeenne, heterogeenne).
- planeerimine - organiseerimine - valitsemine - koordineerimine - kontrollimine - Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. - «Fayoli sild» - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad ametliku struktuuri piirid, et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni. - Üldpsühholoogia - distsipliin, mis uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat. - Sotsiaalpsühholoogia - psühholoogia ja sotsioloogia aladistsipliin, mis uurib inimese mõtlemist, tundeit ja käitumist, mis on mõjutatud teistest inimestest, ühisest tegevusest ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus.
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest
Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda kogemuste baasil (nagu Skinner arvas), vaid teisi inimesi jälgides ja jäljendades. Mudel – see inimene kelle käitumist jäljendadakse Kaudne kinnitus – mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika (behavioral genetics) – geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia; b) varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia kuuluvad näiteks pikkust,
arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga, mis on kirjutatud 1973. aastal Chicagos toimunud konverentsil, kuhu olid kogunenud
annaabi.ee 
