väljapanekuga ning sööme kohalikus kohvikus õhtusööki. Järgmisena peatume Grabrokis ja võtame ette kerge matka Islandi karges looduses, tõuseme kustunud Grabroki vulkaani kraatri servale ning teeme ringi ümber kraatri. Majutume hotellis Hotel Laugarbakki või sarnases. 2. päev GODAFOSS - SKUTUSTADIR - NAMAFJALL - MYVATN LAGUUN Hommikusöök hotellis. Jätkame teekonda põhja suunas. Eyjafjörduri idarannikult avanevad meile suurepärased vaated Akureyri linnakesele. Seejärel suundume ringsõidule põhjaranniku kuulsaimate vaatamisväärsuste juurde. Goðafossi kose juures teeme peatuse, paik ei ole tuntud mitte ainult oma loodusliku ilu, vaid ka saagades kajastatud ajalooliste sündmuste poolest. Jõuame Myvatni järve äärde, mis on kuulus nii kaunite vaadete kui omapärase ökoloogia poolest. Sõidame Skútustaðiri farmi juurde ning uudistame vulkaanilisi pseudokraatreid.
ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. Keskmine eluiga Islandi eeldatav eluiga on meestel 78.33 aastat ja naistel 82.62 aastat, kokku 80.43 aastat 2007. aasta andmete järgi. Üldine keskmine eeldatav eluiga on üsna kõrge. 3. Loomulik iive 2007. aastal oli suremus 6.77 inimest 1000 inimese kohta ja sündimus 13.57 inimest 1000 elaniku kohta. Seega suurenes inimeste arv 6
ulatub aastasse 1911, kui loodi esimene ülikool (University of Iceland). · Praegu on Islandis kaheksa kõrgharidustasemeõppeasutust. Kõrgkoole on kahte tüüpi: · a)traditsioonilised ülikoolid · b) kõrgkoolid, kus ei tehta akadeemilist teadustööd. Viit kõrgkooli haldab riik, lisaks on kolm erakõrgkooli, mida riik samuti finantsiliselt toetab. Kõrgkoolitüübid University of Iceland ja University of Akureyri tegutsevad eraldi seaduse alusel Reykjaviki Ülikool, Bifrösti Ülikool ja Islandi Kunstiakadeemia on erakõrgkoolid Agricultural University ja Holar University College) on riigiülikoolid Õppemaks Riigi kõrgkoolides õppemaksu ei ole, kuid on registreerimistasu (46 000 islandi krooni) (praeguse kursi järgi umbes 3600 EEK) Õppemaks erakõrgkoolides varieerub. Õppemaks bakalaureuse taseme üliõpilastele on 120 000 350 000 islandi krooni
Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja jõeorgudes · Saare siseosas asustus peaaegu puudub · Loomulik iive on suur, väljaränd väike · Peaaegu kõik usklikud on luterlased · Suuremad linnad peale pealinna on Kopavogur (15000 elanikku), Akureyri (14000 elanikku) ja Keflavik (7000 elanikku) Majandus · Kuulub Euroopa arenenuimate maade hulka · Majandus põhineb kalandusel · Üle 95% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa · Haritavast maast hõlmavad 90% heina- ja karjamaad · Veonduses on oluline lennu- ja laevaliiklus Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel.
Islandis on õhutransport tähtis ja lennujaam on Keflavik asub Reykjavikii linnas. Eestist oleks kõige kiirem viis saada Islandile lennukiga. Sõit peaks kestma 3-4 tundi. Laevaga otse ei saa Islandile. 8. Turism 2012 aastal külasasid 672000 turisti. Seal on olnud ka turistide kriisi kui ei käi eriti turiste. Peale vulkaani pursed pidid islandlased reklaamima, et turiste hakkaks rohkem käima. Islandil külastatakse järgmisi kohtasid. 1 Akureyri 43.1% 2 Borgarnes 27.5% 3 Þingvellir/Geysir/Gullfoss (The Golden Circle) 26.7% 4 Skagafjörður 20.3% 5 Mývatn 18.2%
elamiskõlblikke kohti. Muu osa elab rannikul või selle ümbruses väikestes linnades ja külades, sest Islandi sise-kõrgmaa on ei ole oma vulkaanilise aktiivsuse tõttu elamiskõlbulik. http://et.wikipedia.org/wiki/Island#Asustus d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Linn on asula, kus elab üle kahekümne inimese. Linnades elab 93% (2010) rahvastikust, suurimad linnad on Reykjavik, Kopavogur ja Akureyri. Kõik on Tallinnast väiksemad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html e) Lisa ka kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta. http://www.stockmapagency.com/Population_Map_Iceland_C-Icel-2007-Pop.php 3.Joonista antud riigi rahvastikupüramiid. Püramiid tuleb ise joonistada. Abi saad http://web.zone.ee/geograafia/#C2 Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel võrrelda , tuleks nad väljendada protsentides. http://www.statice.is/
ujulates. Sooja vett pumbatakse isegi merre, soendamaks merevett Reykjaviki lähedal asuvas rannas. Mõningad faktid Islandi pealinn on Reykjavík, kus elab umbes 120 000 inimest. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud asula ligi 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Islandi asustamine algas juba aastal 874, kui Islandile jäi elama esimene aastaringselt saarel olev elanik – norralane Ingólfur Arnarson. Järgnevatel sajanditel elanikkond pidevalt kasvas ja peamised elatusallikad olid kalastamine ning põllumajandus. Kuni 1918. aastani oli Island alguses Norra ja
Pindala - 103 000 km² Riigikeel -(ed) islandi Rahvaarv - 309 699 (1. aprill 2007) Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² President - Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister - Geir Hilmar Haarde Iseseisvus - 17. juunil 1944 Rahaühik - kroon (ISK) Ajavöönd - maailmaaeg Tippdomeen - .is Telefonikood - 354 Haldusjaotus Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvæi) (sulgudes halduskeskus): · Austurland (Egilsstair) · Höfuborgarsvæi (Reykjavík) · Norurland eystra (Akureyri) · Norurland vestra (Sauárkrókur) · Suurland (Selfoss) · Suurnes (varem Reykjanes) (Keflavík) · Vestfirir (Ísafjörur) · Vesturland (Borgarnes) Piirkonnad on omakorda jaotatud 23 maakonnaks (sslur): · Árnesssla · Austur-Barastrandarssla · Austur-Húnavatnsssla · Austur-Skaftafellsssla · Borgarfjararssla · Dalassla · Eyjafjararssla · Gullbringussla · Kjósarssla · Mrassla
vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas. 3. RAHVASTIK Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Gararbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörur moodustavad tihedalt asustatud asula ca 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4 344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Kokku elab Islandis umbes 320 000 inimest. Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest see on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, millise isa tütar või poeg keegi on. Tänapäeva Islandi seadus nõuab, et inimesed looksid oma nime isa või ema nimest. 3
vabaõhubassein. Õngitsemine on populaarne ajaveetmisvõimalus.Litsents on vajalik kõigile sisemaa vetele ning lõhepüüdmispaikades võib see kallis olla.Olge valmis maksma £7 päev forelli vetes. Islandi golfiradade seas hindab USA ajakiri Golf Weekly väga kõrgelt Leiruri goflirada Keflaviki lähedal.Arktika avatud Meistrivõistlused peetakse juunis kesköise päkese all.Informatsiooni saamiseks ning registreerimiseks kontakteeruge Akureyri Golfi Klubiga,tel:4622974. Et minna mägirattasõidule Islandi karmidele radadele, on ilmselt kõigi maastikuratturite unistuseks, kuigi igal pool tasuta sõita ei saa.Orgnaiseeritud tuurid väikestele gruppidele korraldavad pagasi transpordi ette ära ning ebahuvitavad paigad läbitakse bussiga. Ratsutamine varieerub tunniajasest perioodist või poole päevastest ekskursioonidest Reykjaviki äärelinnades kuni paarinädalaste matkadeni läbi mägismaastiku
annaabi.ee 
