(nii et see kuupäev 24. veebruar 1918 on Eesti Vabariigi sünnipäev, meie tähtsaim riigipüha) Iseseisvus kuulutati välja praeguses Eesti Panga hoones Estonia pst-l (st. manifest loeti ette) ja linnas levitati iseseisvusmanifesti. Samal ajal moodustati ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Kuulutati Eesti erapooletust käimasolevas Vene-Saksa sõjas. 25. veebruari hommikupoolikul jõuti pidada pidulikke aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis 3. märtsini. Samal ajal muutus Nõukogude Venemaa sõjaline olukord järjest kehvemaks ja ta olid nõus sõlmima sakslastega rahu mistahes tingimustel. Vahepeal katkenud Bresti rahuläbirääkimised jätkusid ja 3. märtsil 1918 sõlmitigi Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti rahuleping
väljakuulutamiseks). * Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24. veebruaril 1918 ning samal päeval kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik praeguses Eesti Panga hoones Estonia pst-l (st. manifest loeti ette) ja linnas levitati iseseisvusmanifesti. * Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp * Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus * 25. veebruari hommikupoolikul jõuti pidada pidulikke aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis ~ 9 kuud. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veebruari lõpust/märtsi algusest 1918 kuni novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud Muutused: 1) 3. märtsil sõlmisid Venemaa ja Saksamaa rahulepingu. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäid küll Venemaale, siinne võim läks aga Saksa sõjaväelaste kätte
Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 23. veebruaril loeti ette manifest Pärnus, 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Jüri Vilmsiga. 25. veebruar oli pidulik päev majadel lehvisid sini-must-valged lipud, helistati kirikukelli, peeti aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval toimus sõjaväeparaad. Konstantin Päts luges manifesti avalikult ette ning kohe peale seda marssisid linna saksa väed ja sellega oli ka üürike iseseisvumine lõppenud. f) Saksa okupatsioon 24. veebruar kuni 11. november 1918. Kavas oli luua Balti Hertsogiriik. Abinõud: · Saksa keel poliitilises asjaajamises ja koolides. · Baltisakslased määrati ametnikeks. · Rahvusväeosad saadeti laiali.
Tänapäeval seondub vastlapäev eelkõige vastlakuklitega ja vastlasõiduga. http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev Eesti iseseisvuspäev 24. veebruaril on iseseisva Eesti riigi tähtpäev. Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. See päev on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev. Siis on tööst ja koolist vaba päev. Eesti Vabariigi aastapäeva auks korraldatakse aktusi, vastuvõtte ja kontserte. Meie vabariigi president kutsub sel päeval pidulikule kontserdile ja sellele järgnevale kätlemistseremooniale tähtsad riigitegelased ja Eesti jaoks olulised majandus-, kultuuri-, spordi- ja muude elualade inimesed. Viimastel aastatel on kujunenud traditsiooniks, et seda sündmust vaadatakse kodudes televisiooni vahendusel, üha enam korraldatakse ka pereringis pidulikke õhtusööke.
Korra pidamine pealinnas läks üle Omakaitse kätte. 24. veebruaril sõitsid päästekommitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Järgmise päeva hommik oli Tallinnas pidulik majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, kirikutes peeti jumalateenistusi ja koolides aktusi. Sadamast lahkusid viimased Vene sõjalaevad. Kuid juba keskpäeval marssisid linna Saksa üksused. Siiski võimaldas 24. veebruar edaspidi kõneleda Eestist kui iseseisvast riigist, mille on vägivaldselt okupeerinud võõrväed. Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini, mil nende kätte läks kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping; Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest
näitend 1936, 1939 viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan", 1938 pikem essee "Hiina ja hiinlane". Temaga on seotud ka Pätsi monument ta on ainus,kellele tema eluajal on ausammas püstitatud (1936), rahvas korjas selle jaoks raha. Samal ajal algas Pätsi monumendi raha kogumine, selle kõrvale paralleelselt Tammsaare oma, et Päts nii esile ei tuleks. 1938 tähistati tema 60. juubelit, vältis avalikke aktusi. "Elu ja armastus" Irma lõpetab gümnaasiumi, tööd pole. Läheb rikka mehe, Rudolf Ikka (Ihha?) juurde teenijatüdrukuks. See on eestilik tuhkatriinulugu. Rudolf on naistemees, ometigi kiindub irmasse nõnda, et teeb abieluettepaneku. Aga asi jookseb karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. Psühholoogilisem ja põnevam oma "Ma armastasin sakslast" pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud
annaabi.ee 
