raamatupidamise aruandes, kuid on olulised aruande lugejale. Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks. Audiitorkontroll või ülevaatus Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus. Näiteks aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Osaühingutele laieneb ülevaatuse või auditi kohustus alates teatud tingimuste täitumisest. Majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 5 Majandusaasta aruande allkirjastab ja märgib ka kuupäeva tegevjuhtkond või füüsilisest isikust
2006. aastal eesmärgiga pakkuda kvaliteetset ja professionaalset raamatupidamisteenust. Ettevõtte tegevuste hulka kuulub lisaks veel finants- ja maksualane nõustamine, äriplaanide koostamine ning aitame ka teistes äriõigust ja finantsala puudutavates küsimustes. Tähe Raamatupidamisbüroo OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Tähe Raamatupidamisbüroo on keskendunud raamatupidamisteenuse ostuamisele osaühingutele (OÜ), aktsiaseltsidele (AS), mittetulundusühingutele (MTÜ), sihtasutustele (SA), füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE), korteriühistutele (KÜ). Aaroni Kapital OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Valguskoopiad, dokumentide koostamine ja muud büroo abitegevused- Raamatupidamine on oluline osa ettevõtte igapäevasest tegevusest ja Aaroni Raamatupidamisteenused on osutanud vastavalt klientide spetsiifikale kvaliteetset ja klienti rahuldavat raamatupidamisteenust alates 2009. aastast
kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia. Selliste aktsiate abil saab muuta lihtsamaks ettevõtte kapitaliarvestuse, vältides edaspidi aktsionäridele ebavajalike ja sisutühjade murdarvude tarvitamist. Põhikirjas tuleb nimetada aktsiakapitali kõrval nimiväärtuseta aktsiate koguarv, samuti tuleb teha märge selle kohta, et aktsiaselts kasutab nimiväärtuseta aktsiaid. Nimiväärtuseta aktsia lubamine andis aktsiaseltsidele võimaluse eurole üle minna ilma aktsiakapitali muutmata või teha seda väga väikeses ulatuses. See on kasulik, kuna reeglina saadi aktsiakapitali eurodesse ümberarvutamisel komakohtadega arv. Aktsiakapitali täisarvuliseks muutumine koos aktsiate nimiväärtuse seaduse nõuetega kooskõlla viimisega kujutas endast aga reegline aktsiakapitali suurendamist või vähendamist. Seega lihtsustas nimiväärtuseta aktsia kasuks otsustamine aktsiaseltsi eurokõlbulikuks muutmist olulisel määral
Lisad peaksid olema esitatud süsteemses järjekorras. Üldjuhul tähendab see sellist järjekorda: - arvestuspõhimõtted; - põhiaruandeid selgitavad lisad (samas järjekorras põhiaruannete ja nende kirjetega) - muud selgitavad lisad (sündmused peale bilansipäeva, tehingud seotud osapooltega jne.) 14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik Nõuded majandusaasta aruande koostamiseks on esitatud RS-i § 13,14,23,24,25 ning ÄS-is § 179 osaühingutele ja § 331- 334 aktsiaseltsidele. Majandusaasta aruanne koosneb: raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest, millele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik kasumi jaotuse ettepanek. Alates 2002 aastast on raamatupidamise aastaaruande kohustuslikuks osaks tegevjuhtkonna deklaratsioon, mida suure tõenäosusega ei tule lisada 2009. aasta aastaaruandele.
kindlustusseltsidele (sõltuvalt kindlustusliigist 5-20 miljonit krooni), investeerimisühingutele (50 000- 730 000 EUR), investeerimisfondi fondivalitsejale (125 000 3 miljonit EUR) ja e-raha asutusele (1 miljon EUR). Lisaks on erinevate seadustega kehtestatud mõnedel tegevusaladel tegutsemiseks kõrgendatud aktsiakapitali nõuded, mille põhjendatuses võib küll kahelda. Viimaste juhtumitena saab nimetada näiteks erakooli pidamist ja vedelkütuse käitlemist. Aktsiaseltsidele kehtivate reeglite juures tuleb arvestada asjaoluga, et neile aktsiaseltsidele, mille aktsiad on noteeritud avalikul väärtpaberibörsil, kehtivad erinevalt teistest aktsiaseltsidest mitmed kõrgendatud nõuded, mis tulenevad väärtpaberituru seadusest ja börsireeglitest, samuti peavad need aktsiaseltsid rakendama Hea Ühingujuhtimise Tava. Erisused OÜst: 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3
muutmisest. Keeleinspektsiooni peainspektor Helga Laasi sõnul on Keeleamet esitanud äriseadustiku parandusettepanekuid, mis aitaksid ärinimede keelelist külge korraldada, kuid need ei leidnud toetust (Laasi 2000: 38). Ettevõttenimede keelsus Kuna ettevõtja registrinimetus ei pea kattuma ettevõtte kui majandusüksuse nimega, on tegelikus kasutuses rohkesti nimesid, mida ettevõtjal pole kohustust registreerida. Sellised on näiteks aktsiaseltsidele ja osaühingutele kuuluvate kaupluste, söögikohtade, majutusasutuste jms nimed. Eesti toitlustus- ja majutusettevõtete nimesid käsitleb Eve Alendri bakalaurusetöö (Alender 2000), milles antakse ülevaade ka nimede keelsuse muutumisest. Alljärgnev tabel kajastab praeguste, Nõukogude perioodi ning 1920.30. aastate nimede keelsust. Eesti ettevõttenimede keelsuse muutumine 20. sajandi jooksul Keelsus 1920ndad 1930ndad 19601990 1998
üldkoosoleku poolt. Aktsiakapitali vähendamine Aktsiakapitali vähendamise viisid ja ulatus Tehniliselt on aktsiakapitali vähendamist võimalik läbi viia 2 viisil (ÄS § 352 lg 1): 1) aktsiate nimiväärtuse vähendamisega; 2) aktsiate tühistamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena ei saa kapital väheneda alla 25 000 eurot või mõne muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali nõude (so juhtudel, kui seadusega nähakse mõnda liiki aktsiaseltsidele ette erinõuded kapitali suuruse osas - pangad, kindlustusseltsid jne). Kuna aktsia nimiväärtus peab olema 10 senti või selle täiskordne, ei saa aktsiakapitali vähendamise tulemusena olla seltsil aktsiaid nimiväärtusega näiteks 60 senti või 10 eurot. Kui aktsiaseltsil on aktsiad nimiväärtusega 10 senti, ei saa aktsiakapitali vähendamist aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel läbi viia. Aktsiakapitali vähendamisel tuleb arvestada aktsiate kuuluvust ja liiki
Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, tuleb tema suhtes kohaldada ÄS sätteid piiriülese ühinemise kohta. Ühinemiseks on vaja sõlmida ühinemisleping, millele tuleb lisada ühendava ühingu põhikiri. Ühinemislepingu peab heaks kiitma üldkoosolek. Ühinemislepingu peab tõestama notar. Aruandele lisatakse ka töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisiku arvamus. Piiriüleselt ühinevate osaühingutele ja aktsiaseltsidele kehtib riigisisesele ühinemisele sätestatud kord, mille kohaselt teatud juhtudel ei pea ühinemist heaks kiitma ka ühendatavas ühingus 9/10 osaluse suuruse puhul. Piiriülese ühinemise sätetega on reguleeritud ka osanike, aktsionäride võlausaldajate ja töötajate huvide kaitse. Ühingulepingus tulebki seaduses sätestatud juhul märkida andmed töötajate ühingu juhtimises osalemise kohta
annaabi.ee 
