maailmasõja vahel Neljapäev 24. Oktoober 1929. Aastal oli New Yorgi börsil must päev kõik tahtsid oma aktsiaid maha müüa. Põhiliseks põhjuseks oli, et USA suurendas oma laenuprotsente. Mõni päev hiljem, nimelt 29. Oktoober levis majanduskriis üle riigi ja Ameerika börss meenutas kukkuvat lennukit. Üheks suuremaks alguspõhjuseks oli see, et pangad otsustasid tõsta oma laenuprotsente ja selle mõjul kaotasid aktsiaomanikud hirmsaid summasid. Üheks kindlaks algpõhjuseks oli veel ületootmine. Inimesed ei jõudnud enam ületoodetud kaupa osta ja nii jäi ületoodetud kaup ladudesse seisma. Enam ei aidanud isegi järelmaksuga tootete müümine ega reklaam, kuigi raha kaupate tootmiseks oli juba kulutatud. Ajaloo teadlaste arvates on aga majanduskriisis süüdi ebamajanduslik käitumine. Näiteks andsid pangad välja laene väga lihtsalt ja ei uurinud laenuvõtjate tausta. Paljud ostsid raha
aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine 1929. aastal puhkenud... kriisi tõi esile tolle ajani tundmatud hädad. Esiteks selgus, et uued tootmisviisid, mis olid võetud kasutusele 1920.aastail, võimaldasid küll kaupu hulgi toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Teiseks põhjustas kriis enneolematult suure
töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud üritasid päästa, mis päästa annab, ning müüa väärtpabereid ükstapuha mis hinna eest. Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma. Ettevõtte omanikud kasutasid kõikvõimalike vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi
perioodil, tavaliselt ühe kuu jooksul. 2. Teostada aktsiateost avatud turul. Ettevõte saab aktsiad tagasi osta avatud turul, kuid seda lähenemist piiravad börsireeglid ühele neljandikule keskmisest igapäevasest kauplemismahust viimase nelja nädala jooksul libiseva perioodi alusel, nii et suuremahulise aktsiate tagasiostu lõpuleviimine võib väga kaua aega võtta. 3. Teostada ost oksjonil. Selle lähenemise puhul võivad aktsiaomanikud teada anda hinnad, millega nad oma aktsiad ettevõttele tagasi müüvad ja aktsiate arvu, mida nad nende hindadega müüvad. Ettevõte valib siis need aktsiad, mida pakutakse madalamate hindadega, kuni on oma eesmärgi saavutanud. Oksjoni kaudu lähenemine on kõige soodsam aktsiate tagasiostmiseks suuremas mahus, kuna makstavad hinnad kalduvad olema madalamad kui need, mida ettevõte saavutab läbi ülevõtupakkumise. Väikses mahus tagasiostul on kõige soodsam avatud turu ost.
Hakati kasutama konveiereid. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Paljudele muutsid kättesaadavaks külmkapp ja auto ning korterid. Suur ülemaailmne majanduskriis. 1929. aastal algas majanduskriis ehk majanduse langus. Miljonid inimesed jäid tööta ning senine õitseng oli lõppenud. 24.oktoobril 1929 haaras börsil kauplejaid kabuhirm. Kõik üritasid oma aktsiaid maha müüa. Hinnad langesid järsult väga madalale. 5 päeva hiljem langesid hinnad veelgi. Aktsiaomanikud proovisid müüa oma aktsiaid võimalikult madala hinnaga. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Sellel järgnes suur majanduskriis nim. ka suur depressioon. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti. Ettevõtted proovisid päästa olukorda vähendasid kaupade hindu, vallandasid töölisi jne. Palju inimesi jäid tööta. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seetõttu tekkis ületootmine. Miljonid
Bilansi aktiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud varad. Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele. Bilansi passiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud kohustused ja omakapital. Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus. Ehk Varad= kohustused + omakapital. Panga kohustuste alla kuuluvad nõudedeposiidi, mis kujutavad endast seda raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle
intressimäär + äririsk) Viimase sajandi jooksul on aktsiaturgude tootlus olnud üsna stabülne, ületades 6% riskivabade võlakirjade tootluse. Tänapäeva jooksvate intressimäärade juures on omakapitali hind suurusjärgus 11 - 14%. (rusikareeglina võib omakapitali hinnaks võtta 13-14%). Omakapitali hind on põhimõtteliselt investorite altematüvkulu: kui palju oleks investoritel võimalik teenida, paigutades raha analoogilise riskiga varadesse. Seega investorid ja aktsiaomanikud ei aktsepteeri oma firmade aktsiate alla aktsiaturgude keskmist tootlust. Altematüvne tootlus määrab ka minimaalse tootluse määra. Kui majanduslik lisandväärtus on positüvne, loob firma väärtust ja vastupidi, kui ta on negatüvne, süs firmategevuse tulemusel aktsionäride rikkus väheneb. Näide 1. Antud firrnal on 2 pikaajalist finantseerinüsalhkat: pikaajaline laen summas 1,7 milj. intressimääraga 6% ja omakapital summas 2,3 milj. hinnaga 14%.
annaabi.ee 
